Seaküla Simsoni ja Paul Männi modelleeritud Glehn ootas eelmisel reedel veel lõppviimistlust. Foto: Jukko Nooni
Aastaid Glehnile ausamba püstitamise ideed kandnud Nõmme muuseumi juhataja Piret Loide sõnul võib nii mõnigi väärt algatus tekkida mitme inimese peas üheaegselt. 2007. aasta lõpus kohtusid Nõmme muuseumis Nõmme Heakorra Seltsi, Nõmme Koduloohuviliste Koja ja linnaosavalitsuse esindajad, et arutada, milliseid võimalusi ausamba rajamiseks on.

2008. aasta alguses ilmus Nõmme Sõnumites pöördumine: «Nüüdseks on saabunud aeg püstitada Nikolai von Glehnile mälestussammas, et Nõmme jaoks tähtsatel päevadel saaksime pärjata ning austada «ühe mehe linna» rajajat ennast. Teeme Nõmme linnaosa valitsusele ettepaneku kuulutada välja konkurss ning teatavaks teha tingimused parima lahenduse leidmiseks ausambale ja selle asukohale.» Pöördumisele olid alla kirjutanud mõlemad kodanikuühendused ja Nõmme muuseum.

14. novembril 2008 kuulutas Nõmme Heakorra Selts Nõmme muuseumi ja linnaosavalitsuse toetusel Nõmmele linnaõiguste andmise 82. aastapäeva aktusel välja Glehni kuju ideekavandi konkursi.

Konkursikomisjoni kuulusid erinevate seltside, linnaosavalitsuse ja halduskogu esindajad ning spetsialistid arhitektide liidust ja kujurite ühendusest. Glehni ausamba konkursile laekus kakskümmend huvitava lahendusega võistlustööd, mille hulgast žürii eesotsas arhitektide liidu toonase esimehe Igor Volkovi ja skulptor Riho Kullaga valis 2009. aasta alguses parimaks lahenduseks skulptor Aivar Simsoni ja arhitekt Kalev Lepiku töö.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul toetas 2009. aasta sügisel Glehni ausamba püstitamist Tallinna volikogu. «Sama aasta 2. detsembril toimunud istungil võttis Tallinna linnavalitsus täitmiseks linnavolikogu antud ülesande püstitada Nõmmele hiljemalt 2011. aasta 12. novembriks mälestusmärk Nikolai von Glehnile. 2011. aasta eelarves nähti ette raha ausamba püstitamiseks. Glehni kuju ja seda ümbritseva lipuväljaku kogumaksumuseks kujunes 143 823 eurot,» selgitas ta.

31. mail 2011 allkirjastasid Aivar Simson ja Erki Korp lepingu Glehni kuju loomiseks. Heakorraseltsi eestvõttel koguti ka eraisikutelt ja ettevõtetelt annetusi kuju püstitamise toetuseks. Annetusi kogunes 3603,23 eurot (56 378,30 krooni). Suurannetajad (alates 2500 kroonist) olid: Vallin Baltics AS, Marko Kalle, Maie Tarma-Kibin, Piret Loide, perekond Bernhard, Kadi Alatalu, Merilin Kvell ja Nõmme Heakorra Selts ise.

Kommentaar: Rainer Vakra, riigikogu liige, Nõmme halduskogu liige

Nõmmel on üks mees, kes elab igavesti. Mees, tänu kellele me tähistame 12. novembril taas kord Nõmme linna sünnipäeva. Seekordne pidupäev on eriliselt meeldejääv, sest saab teoks üks ammune idee ja unistus. Mäletan selgelt, kuidas juba kuus aastat tagasi püstitasime esmakordselt koos muuseumi juhataja Piret Loidega eesmärgi rajada Nikolai von Glehnile ausammas. Mõni aasta hiljem ehk 2008. aasta lõpus korraldasime koos Nõmme Heakorra Seltsiga ideekavandi konkursi parima töö leidmiseks. 2009. aasta sügisel kaitsesin Tallinna volikogu liikmena Glehni kuju püstitamise eelnõud, mida toetasid kõik pealinna saadikud harvaesinevalt üksmeelselt ja ühehäälselt. Just sel hetkel sai asi lõplikult selgeks - Nõmme linna rajaja ja asutaja valatakse pronksi meie linna järgmiseks juubeliks. Nõmmelasena tunnen, et oleme üheskoos täitnud sümboolse võla mehe ees, kelle tegutsemise tulemusena võime elada nii sobiva asukoha, looduse ja miljööga elupaigas. Aitäh ja sügav kummardus kõigile neile, kes nende kuue aasta jooksul on aidanud kaasa ja panustanud, et ühest väikesest mõttest muuseumis saaks reaalsus Vana-Mustamäe veerel.