Birgit Aasmäe. Foto: Rasmus Toompere Teataja

Birgit, kandideerisite ka Haaslava Vallavolikogu valimistel ja kuulute volikogu haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalkomisjoni. Milliseid sotsiaalseid väljakutseid eluolu hetkel vallas pakub?

Ma usun, et neid väljakutseid on päris palju. Mis mind lähemalt puudutab, on noorte teema, vanuses 10-20, kelle saatus on natuke raskem, kui nende eakaaslastel ja neil pole alati seda abi isegi mitte kusagilt küsida. Üks asi on see, et nad ei oska või ei taha küsida ja teine, et alati pole abi kusagilt võtta. Teine teema on vanemad inimesed. Ühiskond vananeb ja nii ka meie vallas. Ka meie külas elavad mõned niisugused inimesed, kelle ukse taga oleme koputamas käinud, kui paar päeva pole korstnast suitsu tulnud ja uurinud, kas kõik on korras. Meie kõigi ülesanne oleks märgata ja vajadusel kaasinimestele abi pakkuda.

Olete õppinud veterinaarmeditsiini. Mida see mõiste endas hõlmab?

See on ka tänapäeva mõistes eelkõige loomaarst. Elu on aga läinud nii, et olen rohkem töötanud inimeste kui loomadega. Praktiliselt kohe pärast ülikooli lõpetamist sattusin tööle veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi juurde ja olen seal siiamaani.

Olete teinud teadustööd antibiootikumide kasutamisest veterinaarias. Millest selline huvi?

Pigem seostub see huvi minu vahepealse tööga, kui töötasin osalise koormusega ravimiametis ja mind hakkas huvitama, kas ravimid on loomadel alati sihtotstarbeliselt kasutatud jms. Ravimiametis ravimite registreerimise komisjonis olen siiamaani, ehkki ametis endas enam ei tööta.

Olete lektor. Mida pakub Teile lektoritöö. Tekitab see mingi erilise õhina või miks üldse seda tööd tehakse?

Sisuliselt on see ikkagi õpetajatöö. Õpetaja, aga lihtsalt ülikoolis. Kuna mind huvitavad ravimid, siis motiveerib mind uueneva informatsiooniga kursis olemine ja üritan seda siis parimal võimalikul moel edasi anda.

Räägime Eerika farmist või Märja katsefarmist. Olete selle juht. Millega katsefarm peamiselt tegeleb ja mis on farmi eesmärk tavakodaniku ja ülikooli jaoks?

Tavakodaniku jaoks on see tavaline farm, aga ülikooli jaoks on eesmärk olla nii õppetöö kui teadustöö baasiks, et üliõpilastel oleks alati koht, kuhu saab sisse astuda ja kus õpitakse alates loomaga suhtlemisest kuni raviprotseduurideni välja. Seal tehakse enamjaolt söötmiskatseid, aga näiteks ka kloonvasika Juuni ema oli meie farmi mullikas ja olime algseks baasiks vasika kloonimisele. Praegu on farmis umbes 130 lüpsilehma ja teist sama palju noorkarja. Kokku leppides saavad kõik huvilised tulla farmi vaatama. Lasteaiad ja koolid tunnevad meie vastu päris suurt huvi.

Kas mul on õigus, kui ma väidan, et huvi looduse ja loomade vastu peab välja kujunema juba lapsepõlves, et veterinaariaga tulevikus tegelda?

Arvan, et lapsepõlvel on kindlasti suur mõju. Huvi saab arendada igas vanuses, aga lapsepõlve tõekspidamised, keskkond ja huvid mõjutavad seda kindlasti palju. Minu jaoks on mure see, kui loodust ei peeta väärtuseks ja sellega käitutakse hoolimatult.

On antibiootikume liigkasutamine loomade peal toimumas ja kuidas ohustab see toidu kvaliteeti ja inimeste tervist?

Üldistada on väga raske. On toidutootjaid, kes väga täpselt analüüsivad, mida kasutada, millal kasutada ning ravi põhineb diagnoosil. Paraku on ka tootjaid, kes ravivad huupi ja kasutavad valesid antibiootikume. Pigem on suund sinnapoole, et harida nii farmereid kui tarbijaid. Piimatöötlejad kontrollivad antibiootikumijääke iga päev kõigi farmide piimast. Seega toorpiimas ja piimatoodetes on antibiootikumijääkide leidumise võimalus praktiliselt olematu Sama usun ka olevat vähemalt Eestis toodetava liha puhul.

Mida arvate eelmisel aastal aset leidnud hobuselihaskandaalist?

Küsimus oli selles, et toorliha ostetakse sisse. Selle juhtumi puhul polnud kindel, kust kohast hobuseliha tuli, mis see üldse hobuseliha oli ja esines võimalus, et äkki neid hobuseid on ravitud ainetega, mida ei tohi toiduhobustel kasutada. See oli tarbija eksitamine.

Millega tegelete vabal ajal ?

Näiteks alternatiivmeditsiiniga. Ma ei saa küll aru, miks seda alternatiivseks nimetatakse, sest tema eesmärk on samamoodi nii keha kui vaimu tervena hoida. Üks pisike osa alternatiivmeditsiinist on ka ravi apteegikaanidega. See raviviis on iidne, ent vahepeal ära unustatud. Põhiline, mida kaanide ravitakse on vereringet puudutavad probleemid: veenilaiendid, kõrge vererõhk, veri „liiga paks". Alternatiivmeditsiini hulka kuulub ka näiteks nõelravi, massaažid, kupuravi, taimravi jpm. Olen õppinud mõndasid nendest protseduuridest ja teen neid oma kodus. Õppisin seda eelkõige iseenda ja oma pereliikmete jaoks. Eriala, mida praegu õpin on Eesti loodusteraapia. Hobidest meeldib mulle veel aias tegutseda ja korra talve jooksul üritame perega ikka Eestist väljaspool suusamäel käia.

Mida soovitate vallarahvale sellel kargel talvepäeval.

Märka, kes su kõrval elab ja mida ta teeb ning hoia iseennast. Tervis on suuresti inimese enda elustiilis ja sealhulgas toitumises kinni. Juba vanakreeka filosoof Sokrates on ütelnud: „Tervis ei ole veel kõik, aga kõik ilma terviseta ei ole mitte midagi". Nii et meil on, mille nimel pingutada.