Märjamaa segakoor Ceres pärast kontserti Londonis. Foto: Ly Tuubel Märjamaa Nädalaleht

Plaan sõita Londoni festivalile tekkis koorivanem Merje Sale sõnul täiesti juhuslikult: „Eelmisel suvel sain bussis kokku oma klassivenna Kalle Kadakaga, kes elab juba aastaid Londonis. Pärisin siis temalt, kas seal pole mingeid muusikafestivale ja konkursse ning minu rõõmuks teatas ta, et kevaditi toimubki neil seesugune festival ning ka Londoni Eesti Seltsis moodustati kaks aastat tagasi segakoor, kus laulab ta ise ja koorivanemaks on tema abikaasa."

Nii asutigi kokku panema esinemiskava ja kirjutama projekte, et sõit teoks saaks. Registreerudes sai iga koor ise valida repertuaari, laulude ja ülesastumise arvu. Kuna Cerest võõrustas Londoni Eesti Selts (LES), siis pandi paika ühine programm ning otsustati ka üheskoos mõned laulud esitada.

Kaks kontserti

Cerese suurkontsert oli 11. mail St John at Hackney kirikus. Kontserdi esimeses pooles esitati Veljo Tormise rahvuslik kava, teises osas lauldi kergemat ja kaasaaegsemat muusikat, nii Lõuna-Aafrika spirituaale kui rahvuslik-isamaalisi laule. Vahepeal soleeris Taani sopran Inge- Lise Nygaard Parsons, keda saatis klaveril selle festivali direktor Philip Norman.

Lauludega „Mu süda usub õnne" ja „Ta lendab mesipuu poole" anti Londoni Eesti Seltsi segakooriga koos lauldes kontserdi võimas lõppakord. Eestlaste ühendkoori saatis klaveril kohalik klaverisaatja, väliseestlane Helen Aun.

Kohe pärast esimest kontserti sai meie väike koor kiidusõnade osaliseks. „Alati pole vaja võistelda, et ennast tõestada, vaid asja tuleb teha hinge ja südamega," sõnas Philip Norman. Taani sopran Inge-Lise Nygaard Parsons kiitis isiklikult Cerese solisti Sirli Remmelit. Üllatuseks oli seegi, kui publiku seast tuli tänama USA meeslaulja. Vastuvõtjail ei jäänud ka märkamata meie kaunid rahvarõivad.

Etteastet kirikus ilmestasid Eesti ja Märjamaa lipp ning Cerese vimpel. Koor jättis sellesse esinemispaika killukese Märjamaast, kirjandust, oma plaadi ja värskelt valminud kandekoti, mida ilmestab Cerese logo. Kiriku esindajale pandi pärast ülesastumist kaela trikoloori värvides sall.

Teine kontsert anti festivali põhipäeval, 12. mail St Matthew's Church kirikus, kus igale koorile anti esinemiseks viisteist minutit ja Ceres esitas rahvusliku kava. Kõik laulud kanti ette eesti keeles ning LESi liikmete abiga tõlgiti kõikide laulude sisu inglise keelde. Peale Cerese astusid sellel kontserdil üles kolm Inglismaa koori ja üks USA kollektiiv.

Pärast kontserti korraldasid sealsed väliseestlased Ceresele kohtumisõhtu, mis toimus Läti majas. Tutvuti omavahel, tehti mänge ja õpiti kaks uut laulu. Ühe õpetas selgeks sealse koori dirigent Lii Carr, teise Cerese dirigent Marju Plamus.

Kogu reis oli väga meeldiv, Cerese liikmed kogesid, et väliseestlased on maailmas justkui sugulased ja nad on nii kokkuhoidvad. Lauljate sõnul oli rõõm kogeda, et eestlust hoitakse. Ceres oli õnnelik, et nemadki said selleks anda oma panuse festivalil osalemisega, mille üle ollakse siiralt õnnelikud ja uhked. Mälestuseks kenast koosviibimisest kingiti võõrustajatele Märjamaa rahvariidevöö, mis oli ansambli liikme Endla Poldingu kätetöö ning Raplamaal vilditud sõled. Väga tänulikud oldi LES koori asutajale Ave Siilakule, kes on ka koorivanem ja Londoni Eesti Seltsi esinaine, samuti klaverisaatja Helen Aunale ning koori laekurile Ly Tuubelile, kes Cerese eest Londonis hoolitsesid. Lisaks kontserdile ja toredatele kohtumistele käidi ka ekskursioonidel.

Uus festivalikogemus

Kogu koor jäi reisiga rahule. Merje Sale, kes nägi väga suurt vaeva projektide kirjutamisega ja oli kogu reisi organiseerimises „peasüüdlane", rääkis, et seesugune festival oli koorile teistlaadne kogemus: „Oleme käinud festivalidel Poolas, Itaalias ja Lätis, seekord ei olnud rongkäiku ja pingelist päevakava, vaid puhas musitseerimisrõõm dünaamika ja mitmehäälsusega eestlaste kombel!"

Emadepäeval, 13. mail kutsus aga õde Mairis Merje koos mõnede sõpradega lõunale. Ta töötab Pärsia restoranis Lavash ning seltskond sai kogeda pärslaste söögikultuuri. „Ja mis kõige toredam - ka Londoni liikluskultuuri, kuna ta tellis meile takso hotelli ette," meenutas Merje Sale. Teised kooriliikmed tutvusid sel ajal Londoniga.

Pühapäeva õhtul oli kooril väike koosistumine hotellis, kus tänati lauluga kõiki, kes olid selle suurepärase reisi õnnestumiseks oma panuse andnud. Pandi paika ka uued eesmärgid LES segakooriga ja miks mitte avastada koos uusi maid.

Ceresega oli kaasas ka ansambli asutaja Vaike Vaide, kes sõnas soojalt ja konkreetselt: „See on tore seltskond ja olin väga õnnelik, et minu ansambel mind kaasa võttis. Ma julgen väita, et Ceres on maakonna eliitansambel. See on praeguse dirigendi Marju Plamuse elu visiitkaart ja nad ei tohi kindlasti oma tegevust lõpetada. Kui üks koor nii järjekindlalt koos laulab, siis on see märk tehatahtmisest. Kogu repertuaari oskab koorijuht väga hästi valida."

Koorivanem Merje Sale ütles välja Cerese reegli: „Raske õppustel, kerge lahingus. Konkurss annab auastme, festival firmamärgi." Festivalile pääsemisel toetasid paljud, kuid eriti suureks abiks olid koorivanema klassivennad Kalle Kadakas ja Margus Kolumbus. Tänusõnad ka Märjamaa vallavalitsusele, Eesti Kultuurkapitalile ja Kultuurkapitali Rapla ekspertgrupile. Abivalmiduse eest tuhat tänu Märjamaa rahvamaja naistele!

Lisaks eestlastele, kes esmakordselt Nädalalõpu koorifestivalist osa võtsid, osales festivalil üheksateist koori Inglismaalt, kolm Itaaliast, kaks Prantsusmaalt, üks Ameerikast ja üks Hollandist.