Comenius kogunes Hööris
Höör on väike armas linnake (nad ise ütlevad küll küla) Lõuna-Rootsis, piirkonda kutsutakse ka Rootsi Rivieraks, sest seal on kaunis maastik koos väikeste järvesilmadega ja kuuldavasti hea ilmastik. Reis ise algas väikese äpardusega - rong, millele Lars meid Kopenhaagenis pani, Hööris üldse ei peatunud. Õnneks oskavad Rootsis kõik inglise keelt ja on väga vastutulelikud.
Eelnevalt olime tutvunud Eesti muinasjuttudega ja joonistanud neist tüüpilisi olukordi, tegelasi ning maagilisi esemeid. Eelmisel töökoosolekul Kiltsis valmistasime ka esimesed käpiknukud - kassi, karu, nõia ja päkapiku - ning projektikoti. Nüüd oli esimeseks tööks tegelaskujudele näidend kirjutada. Ega nii lihtne polnudki oma ideid inglise keeles kaaslastele selgitada. Pusimist oli esialgu juba üldise tegevuskava kokkupanemisega ja siis veel tegelaskujud rääkima panna! Aga saadud kogemus oli vaeva väärt. Kadus ka viimane võõristus ja kartus valesti väljenduda. Nukunäidendi algus on kirjutatud, edasi on vaja igal partneril teemat edasi arendada ja esitamisküps peab näidend olema järgmiseks kevadeks töökoosolekuks Ungaris.
Teisel päeval toimus omavalmistatud robotite võistlus - grupi poolt ehitatud ja programmeeritud robot pidi tõstma üles CD-plaadi ning selle võimalikult täpselt sihtmärgile asetama. Isegi tüdrukud üritasid aidata, aga suurem tarkus tuli ikka poiste poolelt. Meil oli õnneks kaasa Richard, kes RoboMikuga vana tuttav. Esimest kohta just võita ei õnnestunud, aga teine tulemus on ka hea.
Koolikorraldus on Rootsis meist erinev. Tund kestab 60 minutit, vahetund on pikem ja üle kuue tunni päevas ei ole. Õpetaja keskendub peamiselt neile, kes tahavad õppida. Hindeid ei panda, antakse ainult suulisi hinnanguid.
Hööri lähedal asuvas loomaaias elavad ainult põhjamaa loomad ja lisaks ka koduloomad. Suurel maa-alal on eksponeeritud loomi alates kahepaiksetest ja lõpetades muskusveise ja põdraga. Pikemaks jäime jälgima kolme pojaga karu. Armsate kaisukarudena tunduvad pojad olid liha söömisega väga ametis ja hääled olid päris hirmuäratavad.
Meil õnnestus külastada Malmöt ja Lundi. Malmö suurimaks vaatamisväärsuseks on hoone, mida kutsutakse Turning Torsoks. Ülikoolilinna Lundi väike armas vabaõhumuuseum oli tulvil näitusi ja põnevaid ehitisi. Saime ülevaate Rootsi eluolust erinevatel ajalooperioodidel. Omapärane oli kaigas, millega kirikus tukkujaid üles äratati.
Eelviimasel päeval tutvustasid projektipartnerid oma kodutöid. Meie poolt oli lavastatud muinasjutt „Kaval- Ants ja Vanapagan". Tegelesime näidendiga juba eelmisel aastal -võtsime videosse, monteerisime, tõlkisime inglise keelde ning varustasime subtiitritega. Tulemus oli täiesti tasemel. Rootslased tutvustasid esitluste abil oma kodukohta. Ungari poolt oli näidend siilist, kes võttis kuningatütre naiseks.
Nädal Rootsis sai kulges liiga ruttu. Jõudsime omavahel headeks tuttavateks saada ja loodame, et tekkinud sõprus kestab pikka aega. Kahju, et kevadel lõpetame kooli ja meie panus projekti õnnestumisse sellega otsa saab. Triinu, Jaana, Heleni, Ragnari, Kaspari ja Kerdi muljete põhjal kokku kirjutanud
