Meie reisiseltskonda kuulusid peale minu Laura Härg 9. klassist, Kristi Napritson 12. klassist ja Heilika Vahtra. Tallinna jõudes oli päike tuisust jagu saanud. Väike lennuhirm oli kõigil. Registreerisime lennule ja jäime ootama väljalendu. Kuidagi tore oli olla, sest pole ju ammu reisil käinud.
Meie reisimarsruut oli Tallinn- Riia-Milano-Cattania. Cattaniast oli vaja jõuda Sitsiilia keskpaika, linna nimega Caltanisetta. Lennuk Tallinnast väljus õigeaegselt. Meid informeeriti, et lend kestab 40 minutit. Oli hea meel, et esimene lend on nii lühike. Ees ootas ju veel kaks lendu.
Lend kujunes aga pikemaks, sest Riia ei võtnud meid lumetormi tõttu vastu ja maandusime uuesti Tallinnas. See vahejuhtum lõi meie reisiplaani täielikult sassi. Istusime lennukis poolteist tundi ja siis lendasime tagasi Riiga. Meie ooteaeg Riia lennujaama transfeeri järjekorras oli kuus tundi. Selgus, et ööbime Riias ja järgmisel õhtul kella seitsmeks jõuame Sitsiiliasse. Kõik läks edasi õnnelikult kuni sinnamaani, kui ootasime oma reisikohvreid.
Selgus, et Laura kohver oli seiklema läinud. Jälle asjaajamised lennujaamas ja siis saime lõpuks kevadist Sitsiilia õhku nautida. Lennujaama uksest väljudes jäin korraks seisma, sest ei uskunud oma silmi. Olime silmitsi Etna vulkaaniga.
Otsisime üles fotoaparaadid ja püüdsime seda ilu jäädvustada. Etna on Euroopa kõrgeim vulkaan ja üks aktiivsemaid maailmas. Etna kõrgus on umbes 3330 meetrit ja viimati purskas ta enne meie reisi, 20. veebruaril 2013.
Sõit Caltanisettasse kestis poolteist tundi, väljas läks pimedaks ja bussis sõites läksid aegajalt kõrvad lukku - sõitsime ju mägedes.
Lõpuks jõudsime sihtkohta. Vastuvõtt oli soe, õpilased läksid peredesse ja õpetajad hotelli. Kahjuks ei saanud me esimesest projektipäevast osa võtta, kus tutvustati iga riigi tehtud koolikiusamise videoid, toimus tutvumine nii õpilaste kui ka õpetajate vahel. Järgmise päeva hommikul sõitsime Palermosse. Bussi termomeeter näitas hommikul 15 kraadi sooja. Palermosse jõudes oli sooja juba 19 kraadi. Jälgisin bussi aknast Sitsiilia imeilusat loodust. Kirsid õitsesid, apelsinipuud olid vilju täis. Palermos külastasime mitmeid vaatamisväärsusi.
Kõik nad on koondunud kesklinna. Arhitektuurimälestistest kuulsamad olid Palazzo Reale, Palermo toomkirik, Santa Caterina kirik. Meeldejäävad olid 1863. aastal parki istutatud viigipuud, mis on kujunenud omaette vaatamisväärsuseks. Palermos viibisime terve pika päeva.
Tagasi jõudsime juba pimedas. Järgmisel hommikul tervitas meid vihmane ilm. Seekord sõitsime Sitsiilia idarannikule Siracusa linna.
Seal külastasime samuti vaatamisväärsusi. Kõndisime palju jala, trotsides vihmast ilma. Pidi ju Sitsiilias kogu aeg päike paistma!
Siracusa linna kaitsepühak on Lucia, kes sündis selles linnas. Tema mälestuspäev on luutsinapäeval, 13. detsembril.
Siracusa on ajalooline linn, mis kannab endas rikkalikku Kreeka kultuuripärandit. Sellest linnast on pärit ka suurkuju Archimedes. Linn ise kuulub UNESCO kultuuripärandi nimistusse.
Kolmandal päeval külastasime saare lõunaosas asuvat linna Agrigento. Seal asuvas templite orus nägime väga hästi säilinud Heraklese, Zeusi ja Hera templeid. Jäädvustasime need antiiksed ja võimsad templid oma fotoaparaati.
Õhtul ootas meid ees lõpuõhtu. Saime kätte projekti tunnistused, jagasime riikide vahel kingitusi, nautisime head Sitsiilia muusikat ja toitu.
Ees ootas pikk kodutee. Head mälestused sellest kaunist maast jäävad kauaks meelde. Tiia Püvi
*
Loosi tahtel sain käia 3.-8. märtsil Itaalias. Reis algas meil väga seiklusrohkelt.
Esimese öö pidime veetma Riias, kuna ilmaolude tõttu sealt lennud ei väljunud. Esmaspäeva õhtuks jõudsime sihtkohta Caltanisettasse.
Minul juhtus veel üks äpardus, nimelt kui jõudsime Catania lennujaama, oli mu pagas kadunud. Jätkasin reisi ilma kohvrita ning teadmatuses.
Mina elasin väga toreda ning abivalmis pere juures.
Tüdruku nimi, kelle juures ma elasin, oli Isabella. Ta elas koos oma ema, isa ning vennaga. Isabella laenas mulle oma riideid, jalatseid ning kosmeetikat, sest kõik minu asjad olid kadunud ja sain need alles kolmapäeva õhtuks kätte. Isabella ema ja isa muretsesid kogu aeg, et kas mul on kõik korras või kas ma soovin midagi. Nad olid tõesti väga hoolivad!
Külastasime kolme päeva jooksul palju erinevaid Sitsiilia linnasid. Käisime mitmetes templites ja kirikutes, mis olid väga uhked ja ilusad. Ilmaga meil üldiselt vedas, ainult kolmapäev oli vihmane, aga muidu oli ilus ja päikseline.
Vaatamata kõigele oli reis väga tore. Ootan põnevusega juba 7. maid, sest siis tulevad Comeniuse projektis osalejad Eestisse. Laura Härg
9. klass
*
Meie reis ei alanud küll päris nii, nagu me lootnud olime, kuid kui me lõpuks Cataniasse kohale jõudsime, olid kõik mured justkui pühitud. Lennujaamast väljudes nägime kohe Etna vulkaani, mis oli väga hämmastav. Ilm oli nagu Eestis suveõhtul ja igal pool olid meie suureks üllatuseks palmid.
Kui me Caltanisettasse kohale jõudsime, ootasid meid bussijaamas võõrustajad. Nad olid väga ärevad ja õnnelikud, et me lõpuks saabusime. Võõras oli see, et nad olid nii energilised ja rääkisid väga valjusti ja palju.
Samal õhtul kohtusime ka teiste Comeniuse projektis osalejatega. Seltskond oli tore ning kõik olid väga sõbralikud.
Perekond, kus ma ööbisin, oli väga abivalmis. Minu „vend" Michael oli peres ainuke, kes oskas inglise keelt. Teised perekonnaliikmed olid väga pettunud, et ma ei osanud itaalia keelt.
Suurema osa ajast käisime erinevates linnades ekskursioonidel ning kodus veetsime vähe aega. Nii palju, kui me seal olime, püüdis ema mulle kogu aeg käte abil selgeks teha, mis ta mulle öelda tahab, aga lõpuks pidime ikka kutsuma Michaeli. Ekskursioonidel olles küsis Michael kogu aeg, kas ma olen näljane või janune, ja üldse muretses minu pärast pidevalt.
Sitsiilia on väga ilus. Tänavatel ringi kõndides nägime igal pool palme ja mandariinipuid. Tänavad näevad välja nagu fi lmides.
Seal on kitsad ja järsud tänavad, pesu ripub tänavate kohal nööri peal ning liiklus on selline, nagu jumal juhatab.
Ekskursioonidest meeldis mulle kõige rohkem Agrigentos, seal oli liivatempel.
Sellel päeval, kui Agrigentos käisime, oli õues 19 kraadi sooja ja see tegi juba olemise väga mõnusaks. Bussis sõites itaallased laulsid kogu aeg ja viimasel päeval oli neil kaasas ka kitarr, mis tegi tuju väga heaks. Üldiselt oli Itaalia reis väga tore ning ma olen väga õnnelik, et mul avanes selline võimalus projektis osaleda. Kristi Napritson
12. klass