Meie all mõtlen ennast ning minu reisikaaslast Kertut, kes ideest kuuldes kohe rõõmsalt oli nõus kaasa tulema. Seda arvatavasti ka põhjusel, et mõte ratastega Eestimaad avastama minna oli meil mõlemal juba kaua plaanis olnud. Mõne kogemustega matkalise jaoks võib see tunduda lapsemänguna, kuid meie seisame hetkel teadmatuse ees.

Oleme küll käinud Peipsi kaldaid mööda sibulaid kokku ostmas, Ida-Virumaa rannikualal pelmeene testimas ning isegi Saaremaa kõrvalistes kohtades mahajäetud tornides turnimas, kuid seejuures on alati olnud olemas auto, kuhu vihma eest varju pugeda või millega tahtmise korral linna tagasi sõita. Rattaga peab aga arvestama nii inetute ilmade, looduses peituvate ohtude kui ka ebameeldivate asukatega - sääsed, põdrakärbsed, puugid jne. Maru puhuks peab alati olemas olema varuplaan.

Ja varuriietus, sest kuigi me pole suhkrust on tõsi ütelus: ei ole viletsat ilma, on vaid halb riietus. Samuti on kaasas kerge telk, priimus, mille peal süüa teha ning eespool mainitud matkakotid. Siinkohal olemegi otsustanud need rentida, sest kui nädalane laenutus maksab 7 eurot, siis poest varustuse hankimine maksaks pea 15 korda rohkem.

Kuna matkamise eesmärk pole niivõrd ranget trajektoori mööda liikumine kui pigem Eestimaa nurgataguste avastamine, ei saa me paraku garanteerida, et kõikjale jõuame. Küll aga üritame võimalikult palju näha ja teha.

Sihtkohaks oleme valinud Valgamaa, teeme ka väikese põike Lätti saldejumsi maitsma ning kui pedaalid kannavad, siis jõuame ehk isegi Viljandimaale mulkidele külla. Selleks, et jagada teiega oma nägemisi ja tegemisi, on meil kaasas ka fotoaparaat ning rüperaal. Loodame, et need peavad reisile vastu ning leidub sõbralikke külapoode, kuhu vajadusel pistik seina lükata.

Niisiis, seiklus alaku!