Nele Kangerti sõnul on paraku teateid inimestest, kes käivad Saaremaal detektoriga arheoloogilisi esemeid jahtimas ilma otsinguloata ning maaomanikku teavitamata. "Seepärast kutsuks just maaomanikke olema tähelepanelikud ning tundma huvi, mis nende maa peal toimub. Vajadusel teavitama ka muinsuskaitseametit ja politseid ebaseaduslikust tegevusest," osutas Kangert.

Alates 2011. aastast kehtib Eestis muinsuskaitseseadus, mis reguleerib metallidetektoriga nn kultuuriväärtusega leidude, seal hulgas arheoloogiliste leidude otsimist. Huvilistel on kohustuslik läbida esmalt koolitus, mis annab ülevaate arheoloogiapärandist, erinevatest leidudest, otsinguid puudutavast korrast ja seadustest, teadmised, kuidas käituda lõhkeaine- ja relvaleidude korral jne. Koolituse läbinutel on õigus taotleda muinsuskaitseametist otsinguluba. Samuti peab olema detektoriga otsimiseks maaomaniku luba. Igasugune otsimis- ja kaevetegevus on keelatud muinsuskaitsealusel mälestisel ning selle kaitsevööndis.

Hetkel on Eestis üle 200 otsinguloaomaniku, kellega ka arheoloogid koostööd teevad ning kelle tegevus on toonud arheoloogide vaatevälja palju uut põnevat uurimismaterjali vanemast ajaloost.

Leidjaid tunnustab riik leiuautasuga. "Vale on nimetada seda vaevatasuks - tegemist on eelkõige tunnustusega, mille määramisel võetakse arvesse nii leiu teaduslikku väärtust kui leidmise asjaolusid," sõnas Nele Kangert. "Eelmisel aastal määrati muinsuskaitseameti arheoloogia eksperdinõukogu soovitusel kokku 34 800 euro ulatuses leiuautasusid, millest suurim oli 10 000 eurot Kohtla ohverdamiskoha ning erinevate Ida-Virumaa leiukohtade avastamise eest."

Loe pikemalt portaalist saarlane.ee.