Haldo Oravas Haabneeme aerofotoga. Foto: Liina Rüütel

Haldo Oravas alustas Viimsi vallavalitsuses tööd 1997. aastal arhitektina, 2000. aastal jätkas ehitusameti juhina ning aastatel 2008–2013 juhtis Viimsit vallavanemana. Alates 2014.aastast on ta Viimsi vallavalitsuse projektgrupi – OÜ Viimsi Valla Arenduskeskuse – juhatuse liige.

Enne Viimsi valda tulemist töötas Haldo Oravas arhitektina Eesti Jalgpalli Liidus, kus tema üheks suurimaks tööks oli A. Le Coq Arena projekteerimine. Hobikorras tegeleb Haldo teletööga ning ta kaugemaks unistuseks on töötada diplomaatia valdkonnas.

Milline on Teie põhiline roll Viimsi Arenduskeskuses?

Olen Viimsi Arenduskeskuse juhatuse liige ning tulenevalt Viimsi vallavalitsuse ja arenduskeskuse vahel sõlmitud lepingust konsulteerin valda arhitektuuri- ja planeerimisküsimustes. Valla peaarhitekti vajadusest on räägitud uba mitmeid aastaid. Lepingu järgselt on arenduskeskus kohustatud tagama arhitektuurialase nõustamise ja konsultatsiooni. Igapäevaselt tähendab see suuremate objektide ning planeeringute läbivaatamist, nõustamist ja järelevalvet. Näiteks üks suuremaid objekte on Viimsi Marketi ümberehitus, mille projekteerimisel on arvesse võetud minu soovitusi. Töös on Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks planeeritava Saja tamme pargi ja riigigümnaasiumi ala planeering. Lisaks on hetkel uuesti töös Haabneeme ja Viimsi aleviku üldplaneeringud ning valla teede teemaplaneering.

Milline on Teie silmis Viimsi tulevik – linn või vald?

Minu silmis on Viimsi eelkõige aedlinn. Aedlinn, mis piirneb suurema linnaga, on 19.sajandi lõpust pärit elustiili ja asustuslaadi idee. See on ühtlasi ka viimsilaste elustiiliks. Aedlinnadele on omane suurlinna lähedus ja looduslähedus. Aga vajalik on ka oma keskus koos kaubanduse, meelelahutuse ja töökohtadega. Viimsi vallas elab 2015. aasta jaanuari seisuga kõigest 94 inimest vähem kui Viljandi linnas .Oleme suuruselt õige peatselt kuues omavalitsus Eestis ning on tajutav selge tendents, et Viimsi kasvab ja areneb veelgi. Täna näeme, kuidas päev päevalt võtab kuju Haabneeme keskuses kaubanduskvartal ning peagi on selles piirkonnas kokku juba 6–7 kauplust. Viimsis on olemas teenindus ja toitlustus, spaa pakub vabaaja veetmise võimalusi, on spordiklubid ja koolid. Ent Viimsi keskuse kui terviku kujundamisel on palju planeerimis- ja arhitektuuriküsimusi. Kirovi kalurikolhoosi lagunemise ja erastamise aegadest on jäänud veel suhteliselt palju segadust.

Viimsi külad on huvitavad, meil on kõrvuti struktuurne Kelvingi ja laialivalguv Leppneeme. Kuidas Te iseloomustaksite arhitektuuriliselt Viimsi külasid?

Leppneeme ja Kelvingi pärinevad täiesti erinevatest ajastutest. Ühes on mereäärsed vanad rannatalud ja suvilarajoonid, teine on iseseisev arendusprojekt endise sõjaväe laskepolügoni alal. Kelvingi on Harjumaa kauneimaks külaks kasvanud läbi raskuste – selle küla ehitamise algaastatel oli nõue, et kõik Kelvingi ehitusprojektid peab kooskõlastama detailplaneeringu kavandanud arhitektiga, et saavutada uue küla ühtne hoonestuspilt, lõpuks aga tulid kõik majad ise nägu ning oli arvamusi, et Kelvingist saab pigem inetu küla. Aedlinnades on oluline hoonete juurde käiv haljastus, mis seob küla, tänavad ja hooned tervikuks. Õunapuude, ilupuude ja lillede istutamine kodude ümber ning puiesteed loovad küla miljöö, mitte üksnes hooned. Nii läks ka Kelvingis. Seal on palju vaeva nähtud, et saavutada praegune terviklik harmoonia.

Kuidas olete rahul piirkondadega, kus suvilad on ümber ehitatud eramuteks?

Usun, et selles pole midagi halba. Enamik inimesi ei kasuta enam oma suvilamaad aianduskrundina. Nende piirkondade eripära on tihti see, et krundid on väikesed ning uute elamute ehitamine muudab ehitustiheduse suuremaks ja iluaiad ning murulapid väiksemaks. Tiheda struktuuriga nn bungalow-tüüpi elurajoone kohtame aga iga Euroopa linna ümbruses. Need on rajoonid linnas töötavatele inimestele, kus eramajad paiknevad väga lähestikku ning aiad on pigem väikesed murualad kui peenramaad. Selline on reeglina linnas tööl käiva pere tempokas elustiil. Mis puudutab arhitektuurinõudeid, siis tuleb tunnistada, et Eesti ehitusvaldkonna seadused ei käsitle esteetika-, sobivuse-või iluküsimusi. Ehitusnõunikel on raske vaielda, sest “ilu on vaataja silmades” ja ehituskunsti asjatundjatele jääb üksnes veenmise rõõm. Euroopa romantilistes maapiirkondades märkame sageli harmoonilisi, ühtse lahendusega külasid, mille keskel kõrgub kirik. Hoonete kõik katused on samas värvitoonis ja kõrgused sobivad omavahel. Tundub, et seal on kohalikel omavalitsustel rohkem seadusest tuleneva õigust nõuda esteetika reeglite järgimist. Sarnase seadusandluse kehtestamine Eestis oleks ehk mõistlik. Ühest küljest piirab see elaniku otsustusvabadust, millist maja ta endale soovib, ent samas loob paremat avalikku ruumi: tänava ruumi, kus majad koos moodustavad ühtsema ja harmoonilisema asula terviku.

Päev-päevalt muutub Haabneeme keskus, valmivad kaubanduskeskused. Millisena näib Teile sealne olukord? Kui mõnenädalase vahega hakkab korraga kerkima kaks kaubanduskeskust ning kolmas on veel projekteerimisel, tekib paratamatult küsimus, kas seda ei ole liiga palju. Kas on oht, et osa olemasolevaid kaubanduspindu jääb tühjaks?

On oluline, et uusi hooneid ehitataks korrektselt, mitte kiirustades, lootes sedasi naaberkauplusest varem uksed avada. Loomulikult – tegu on vaba turuga ning kellelgi ehitamist keelata ei saa. Siiski peab vald olema planeeringutes ettenägelikum ja vältima suurte monofunktsiooniliste kvartalite teket. Näiteks inimtühjad kaubanduskvartalid on öösiti kõledad ja ebaturvalised.

Kuidas olete rahul Viimsi valla uusehitistega?

Tahan uusehitistest kiita Viimsi spaad – nende areng on olnud kiire, nad on ehitanud palju ja arenevad veelgi. Peagi valmib uus suur kogupere veekeskus. See on tänuväärne Viimsi kogukonna arengule: meil on kõigil võimalus koduvallast lahkumata veeta aega sportides, kinos, pubis või spaas. Uued kaubanduskeskused valmistavad rohkem muret. On olnud tõsist vaidlemist, et keskusesse ei kerkiks tohutud lihtsustatud hoonekastid, mis on dekoreeritud vaid värviliste reklaamidega. Kaubanduskeskustega kipub olema nii, et neid püütakse ehitada säästlikult, et mitte öelda odavalt. Mis sobib äärelinna, ei pruugi sobida Viimsi väravasse.

Arendatavatesse kaubanduskeskustesse on planeeritud büroopindu. Kuidas hindate büroopindade vajadust Viimsi vallas?

Mul on hea meel, et büroopindasid luuakse, ent vajadus on suurem kui tänastesse kaubanduskeskustesse planeeritud. Vallas on registreeritud enam kui 2000 ettevõtet, kellest enamik tegutseb ruumide puudumise tõttu hoopis Tallinnas. Loodan, et tulevikus on kõigil soovijatel võimalik luua oma kontor Viimsisse. Büroopindade loomine võib tuua Viimsisse ka kõrghooned.

Milline on Teie silmis kõige kõrgem hoone, mis Viimsis võiks olla?

Kõrghoonete lubamine või siis mittelubamine tuleb lahendada Haabneeme üldplaneeringuga, mis on hetkel töös. Kindlasti on seisukohad ja mõtted tornide osas erinevad, mistõttu see on põhimõtteline otsus. Hetkel on leitud, et kindlasti ei tohiks keskusse ehitada hooneid, mis on kõrgemad kui Haabneeme klindiastang. Täna on kõige kõrgem hoone spaa oma kaheksa korrusega. Lisaks on meieni jõudnud planeering Viimsi SPA laienemiseks, kus soovitakse hotelliosa täiendada 13korruselise klaastorniga. Planeering on hetkel arutelus ja n-ö veel lõpuni vaidlemata.

Milline on Teie meelest Viimsis arhitektuuriliselt kõige põnevam hoone?

Sisearhitektuuri mõttes kindlasti Viimsi Kool. Välisarhitektuurilt on avalikest hoonetest üks põnevamaid Soosepa lasteaed Väike Päike. Parima rekonstruktsioonina paistab teiste seas silma Haabneeme endises tööstusalas asuv AS-i Viimsi Keevitus büroohoone, kus vanale hooneosale on peale projekteeritud metallist ja klaasist nn katusekorrus. Parima ootused on mul seotud ka suvel valmiva Viimsi Marketi uue hoonega, kus arhitektuurses osas sai otsustatud t arendaja lisab katusele Viimsi sümboli – vaala. Lisaks on meil arhitektuuriliselt põnevaid üheperevillasid nii Rohuneeme tee ääres kui ka mujal mereäärsetel aladel.

Kuidas erineb tänane arhitektitöö kohalikus omavalitsuses võrreldes 20 aasta tagusega? Kui palju arvestatakse arhitekti arvamusega?

Ma arvan, et see on omavalitsuse intelligentsuse küsimus.

Kuivõrd arvestatakse professionaalidega?

Viimsis seda tehakse. Palju on tehtud konkursse koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Suurematele objektidele on otsitud alati parimat lahendust.

Kuidas on Teie silmis Viimsis lood arhitektuuriga?

Minu arvates on Viimsil olnud õnne. Kui Kirovi kalurikolhoos arenes, siis loodi Kirovi Projektbüroo, kus sellised meistrid nagu Rein Hansberg, Rein Veber, Ado Eigi ning Andres Alver ja paljud teised panustasid oma oskuste ja teadmistega. Nemad lõid Haabneeme toonase südamiku, mis oli siis eeskujuks paljudele. Viimase 20 aasta jooksul on olnud Viimsi areng tormiline. Viimsi arhitektuuri on suunanud arhitekt Tiit Kaljuste, samuti Oliver Alver. Haabneeme on täna kiiresti arenemas, aga kaubanduskeskuste ehitamisele lisaks on meil veel mitu suurt sammu astuda, et kujuneks välja kvaliteetne avalik ruum valla keskuses. Tänaseni ei ole veel selge, kus on selle asula peatänav ning miks pole välja kujunenud näiteks linnaruumile olulist linnaväljakut.

Kui palju Teie kui suvepranglilase silmis on Prangli aastatega muutunud? Kas on oht, et saar muutub kuulsaks suvituskohaks, kus kõik on üle klantsitud?

Prangli saar ja sealne elu on kiiresti arenenud. Esimest korda läksin Pranglile sajandivahetuse ajal, kui Prangli oli justkui elav muuseum, ajaliselt mandri-Viimsiga nihkes. Viimastel aastatel on seal kiirelt arenenud turism, mistõttu palju sellist, mis sajandivahetusel tundus saarele iseloomulik, tundub nüüd turismimassilisuse tõttu klišeena. Aga minu silmis saart kui tervikut ära rikutud ei ole. Prangli on püsiasustusega, seal on üle 140 aasta kestnud kool. Olen veendumusel, et juhul, kui alghariduse omandamise võimalus saarelt kaob, lahkuvad ka püsielanikud ning Pranglist võib saada nn suvitajate saar. Möödunud aastal 60. sünnipäeva tähistanud Prangli rahvamaja on samuti hästi restaureeritud ja viidud võimalikult lähedale oma algsele kujule. Me peame kõik üheskoos hoidma seda saart ainulaadse miljööväärtusliku alana. Kuni seda suudame, on kõik hästi.