Internet Foto: Ester Vaitmaa

Kuigi e-maksuamet töötab meil hästi, on näiteks puudu palju häid kohaliku omavalitsuse e-lahendusi, mis täna meenutavad pigem ühe 90ndate panga netipanka, mille abil sai netist välja trükkida ülekandeavalduse, kuid kinnitamas tuli seda ikka pangakontoris käia.

Esimesed huvitavad katsetused kaasava eelarvega Tartus ja ka teistes linnades ning hiljuti kolme valla ühinemiseks läbi viidud e-rahvaküsitlus Saaremaal, näitavad, et mõnes mõttes oleme kännu tagant lahti saamas ja kohalikud omavalitsused saavad aru, et inimeste elektroonilisel kaasamisel on tõesti mõtet. Kuid uuenduste tempo on siiski aeglane.

Üks aegluse põhjus on selles, et paljud lihtsad lahendused elanike kaasamiseks ei sobi. Rahvusvaheliste firmade platvormid nagu Facebook või Twitter sobivad küll teinekord hästi info vahetamiseks võimu ja elanike vahel, kuid kindlasti ei ole Facebook hea tööriist näiteks valla volikogu istungi läbiviimiseks ja selle reaalajas nähtavaks tegemiseks. Seda juba seepärast, et Facebooki kui ettevõtte tegevus ei ole lõpuni läbipaistev ning võimu ja valitsemise küsimusi ei saa eraettevõtte huvidest sedavõrd palju sõltuma panna.

Oma süsteemi väljaarendamine on aga üksikule omavalitsusele kulukas ning sellega võib palju head raha minna süsteemi rajamiseks, mis hiljem teiste süsteemidega ei ühildu. Rae vald otsustaski mõne aasta eest hakata nii öelda suurema süsteemi katselenduriks ja aitas riigil testida uut kohaliku valitsuse infosüsteemi Volis.

Esimesed kogemused olid e-riigi kasvuraskustele omaselt küllaltki valulikud. Kord tekkis tõrkeid dokumentide üleslaadimisel, kord muutus süsteem aeglaseks, aeg-ajalt ilmusid imelikud veateated ja tuli ette muidki ootamatusi. Oli istungeid, kus volikogu lihtsalt istus ja ootas, millal kinni kiilunud arvuti lõpuks uuesti ärkab.

Pärast mitu aastat kestnud tööd jõudsime koostöös arendajaga toimiva süsteemini, mis võimaldab istungeid läbi viia senisest paremini ning muudab volikogu töö läbipaistvamaks. Meie esimene õppetund Volise kasutamiset oligi see, et e-süsteemid vajavad rakendamisel pingutust. Teine õppetund oli aga, et pärast pingutust läheb kergemaks. Nüüd on juba lihtsam edasi minna.

Maailmas on palju e-lahendusi, kuid need ei hakka tööle iseenesest. Võttes kasutusele näiteks Volise, peab omavalitsuses olema inimesi, kes on selle rakendamise hing ning mõtlevad igapäevaselt, et süsteemi kasutataks ja see oleks töökorras. E-riik on pidevas arengus ning ka seetõttu on tarvis inimesi, kes hoiaksid silma peal kõigil muutustel ja nendest tekkida võivatel tõrgetel.

Rae valla tegevuse põhjal võin öelda, et vallavõimu avatusega on vaja tegeleda terviklikult. Ühte e-lahendust rakendades ei tohi unustada teisi tegevusi. E ei saa ega tohigi täielikult asendada tavalisi tegevusi. Näiteks e-raha ei tohiks vähemalt lähitulevikus hakata asendama paberraha.

Vallal peab olema elanikusõbralik veebileht, valla elu-olu kajastav ametlik Facebooki konto ja hästi töötav e-suhtlemine. Endiselt on ka asjakohane paberkandjal kohalik ajaleht, mis jõuab igasse valla postkasti. Seda avatust saavad väga hästi täiendada valla elanike käivitatud alevike ja külade sotsiaalmeedia kommuunid, kus kõigis osalevad ka vallavolikogu liikmed. Rae vallas on neid kokku paarikümne ringis, millest suurimas – ülevallalises – osaleb üle 2000 elaniku.

Kogu loo moraal on selles, et E-riik ei loo ennast ise. Kui kasutajad ei näe vaeva uute võimaluste tundmaõppimiseks ja rakendamiseks, siis pole kasu ka kõige parematest kasutajaliidestest. Riik ja inimesed peavad e enda jaoks ise tööle panema.