Eesti riigivappi kujundati seitse aastat

Seitsme aasta jooksul (1918–1925) korraldati mitu konkurssi, enne kui parematest parim kavand – kolme lõviga vapp – „lukku löödi”.

Pärast riikliku iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aasta veebruaris kerkis päevakorda Eesti riigi tunnuse küsimus. Ajutine Valitsus tegi Haridusministeeriumile ülesandeks töötada välja riigivapi kavand.

25. mail 1919. aastal, taustaks käimas Vabadussõda, kuulutati välja konkurss. Tingimuseks seati endise Eestimaa kubermangu vapi, musta kotka ja hõbedase vapikilbi kasutamine.
Kuigi Haridusministeerium selgitas, et riigivapi loomine ei olegi niivõrd kunstiloome kuivõrd poliitiline otsus EV tunnuse kohta, ei saadud ühtegi sobivat kavandit.

Samal ajal toimusid ajakirjanduses tulised arutelud vormistamise küsimuses: kas riigivapp peab olema traditsiooniline või reeglitest kammitsemata? Arhitekt Hanno Kompus selgitas, et kui oleme võimu enda kätte võtnud, võime võtta ka vapi, millega on seniajani meie maad tähistatud. Kristjan Raud aga leidis, et Eesti ei soovi tumedaid orjaaegu tagasi ja Eesti rahvas ei või tolleaegseid vappe omaks tunnistada.

Loe edasi Kuulutajast.