Einar Vallbaum on Kaitseliidu Viru maleva kuuesajas liige
Suure hulga eestlaste jaoks on vabatahtlik tegevus oma riigi heaks igapäevase elu loomulik osa. Kaitseliidu põhimõtted on mulle südamelähedased, pean ennast oma kodukoha patrioodiks. Teataval määral on minu kaitseliitu astumises ka perekondlikke traditsioone ja järjepidevust. Nimelt oli juba minu vanaisa kaitseliitlane, mis viis ta paraku küll Siberisse. Poisikeseeast on mind saatnud ka teatav huvi militarismi vastu. Olen kaitseliitu ikka oluliseks pidanud ning hinnanud kõrgelt vabatahtlike inimeste panust. Ajal, mil aktiivselt ettevõtlusega tegelesin, oli minu jaoks iseenesestmõistetav toetada omapoolse paindlikkusega enda töötajate tegevust kaitseliidus. Minu maavanemana ametis oldud aja jooksul on koostöö kaitseliiduga olnud tihe, infovahetus hea ja toimivad mitmed juba traditsiooniliseks saanud projektid. Nii et praegune amet ja need kokkupuutepunktid on andnud mulle võimaluse kaitseliitu paremini tundma õppida ning suunanud sujuvalt ühe otsuseni - ka ise kaitseliidus tegev olla.
Kui oluline on teie arvates maavanema või omavalitsuse juhi kuulumine taolisesse organisatsiooni? Millise väärtuse see annab?
Ideaalis omab iga Eesti elanik tahet ja valmisolekut kaitsta meie riigi julgeolekut. Nii omavalitsusjuht kui maavanem peab olema inimene, keda huvitab oma inimeste, oma kodumaa heaolu, teisiti polekski mõeldav. Usun, et selle juurde peaksid kuuluma ka vajalik teave ja valmisolek oma riigi julgeoleku kaitseks, ning just seda annab kaitseliit. Boonuseks on suurepärane võimalus kaitseliidu liikmena oma inimestega külg külje kõrval tegutseda.
Kriisiolukorras vaatavad inimesed ikka juhtide suunas ning ootavad neilt tegutsemissuuniseid ja eeskuju, mida järgida. Seega arvan, et kaitseliidu õppuste läbimine tuleks igaühele meist ainult kasuks. Eesti Vabariigi algusaastail oli kaitseliidul suur tugi just maakonna- ja kohalikest omavalitsustest.
Omavaheline tihedam seotus tõhustab kindlasti koostööd ja aitab leida sellele uusi väljundeid, olgu siis päästealaselt, töös noortega või muudes valdkondades.
Astusite Kaitseliidu tegevliikmeks, mitte toetajaliikmeks. Võib teid seega lähiajal ka väliõppustel kohata või mis saab teie põhiliseks väljundiks selles organisatsioonis?
Olen näinud kaitseliitu seni vaid väljastpoolt ning mind huvitab, kuidas suur hulk ühise eesmärgi nimel tegutsevaid vabatahtlikke ühtse organisatsioonina sisemiselt toimib. Arvan, et tulevik näitab, milliseks minu roll kaitseliidus kujuneb. Ma ei soovi olla üksnes nimi paberil, vaid ajaressursi piires kaasa lüüa. Kindlasti kuuluvad õppused minu lähiaja plaanidesse.
Kas 600 kaitseliitlast, kes on valmis vabatahtlikult Lääne-Viru maakonna, aga vajadusel tervikuna kogu Eesti maa ja rahva kaitseks välja astuma, on teie arvates maakonnas vähe või palju?
600 on ilus number, see on suuresti üle poole meie maakonna väikseima valla elanike arvust. Arvan, et Viru malev toimib hästi, paistab maakonnas oma ühiskondliku aktiivsusega silma ja on eeskujuks teistelegi. Oluline pole mitte kvantiteet, vaid kvaliteet! Innustunud inimesed tõmbavad oma eeskujuga kaasa teisi ja kindel on see, et meie väikses riigis pole ükski teotahteline inimene liigne. Seega ei näe ma põhjust, miks Viru maleva liikmete arvu kasv ei peaks jätkuma.
Kapten Luhaväli, kuuesaja liikmega malev pole enam üldmõistes väike malev. Kas seoses selle arvu täitumisega nüüd ka miskit maleva jaoks muutub?
Kuuesaja liikmega malev on igal juhul Kaitseliidu mõistes pigem „harju keskmine" kui väike malev. Muutus see, et nüüd on järgmine suurusjärk - 700!
Kapten Luhaväl, millise väärtuse annab malevale maavanema liitumine organisatsiooniga?
Maavanema rolli näen eeskätt, kui linki veel paremaks kostööks Kaitseliidu ja kohalike omavalitsuste vahel ning teades Einar Vallbaumi ärimehe tausta, usun, et jõuame ka ettevõtjatega ühise laua taha mõtteid vahetama.
