Ühtäkki tõmbab tuul päris tormised mõõtmed üles ja Anu kuuleb õuest kummalisi helisid. Tormab välja ja näeb maja küljest telliskive lendavat. Maja taga maas lebab katus. Sadakond ruutmeetrit plekki on nagu pisikese paadi puri tuule alla võtnud ja ühes tükis katuselt maja taha maandunud. Viiluserv kummuli allapoole ja kamakas laepaneeli selle peal.

Anu tormab naabrite ukse taha, sest teab seal elavat noore pere koos pisikeste lastega. Tuul ulub edasi ja keegi midagi teha ei oska. „Helistasime alumistele naabritele, tuttvatele, korra oli mõte, et kutsuks tuletõrje, et see saaks üle vaadata, mis seal katusel siis tegelikult toimub. Ega ei oskagi kohe sellises olukorras käituda," nendib Anu. Kellelgi oli varuks ka vallamaja number, tehti kõne sinnagi.

Arvo Brandmeister vallamajast ütleb, et tema kohalejõudes olid majaelanikud isegi üksjagu rõõmsad, et kellelegi midagi pähe ei kukkunud. „Ühtegi inimest katuse alla ei jäänud, ei autot ega puuriitagi.

Mõni paneel oleks võinud veel tuule alla saada ja teise nurga alt tagasi kukkuda - kui siis inimesed all oleks olnud...," tõdeb Brandmeistergi, et tegemist oli siiski õnnelikumat sorti õnnetusega.

Paari päevaga maja kile alla, aga külm on ikkagi

Tegemist on siiski kriisolukorraga ja Brandmeister saab volitused kohe mõni ehitusfirma kehva olukorda leevendama tuua. Tegemist on reedega ja neli ehitusfirmat ütleb kohe ei. Üks lubab tulla asja vaatama nädala pärast. „Lõpuks siiski saime kokkuleppele Estomar ehitusega ja kahe päevaga oli maja kile all. Koht, kust ka laepaneel lendu läks, tembiti soojustuseks kivivilla täis, narmendavad müüriservad, kust tellised maha pudenesid, ehitati üles, korstnaotsad tehti korda," kirjeldab Brandmeister, tõdedes, et tegemist on siiski avariiabiga ja katus tuleb uuesti ehitada.

Kaks päeva hiljem, 15. detsembril, tuli maha selle talve esimene korralik lumesadu.

Veebruari alguseks on kile veel kenasti majal peal, aga perekond Remmel kahe pisikese lapsega on korterist välja kolinud. Just nende laste magamistoa lae pealt kadus paneel ja hoolimata kivivillast, on toas külm ja niiske. Aknad on suures osas jäälilledes. Need on ilusad, aga annavad vihje, et ellu ja terveks jääda neis tingimustes võimalik ei oleks. „Käime siin küll iga päev kütmas, et päris käest ei läheks ja vesi kinni ei jäätuks, aga külm on ikka. Aeg-ajalt niriseb vesi lae pealt sisse. Kividest laotud maja otsasein kukkus ka küljest ära, nii et seinakips on pea ainus, mis välistemperatuurist eraldab," räägib Eero Remmel.

Naaberkorteri Anu Kullol läks õnnetuses pisut paremini. Tema korteri kohal jäi laepaneel alles ja naise sõnul saab elektriradiaatorite toel siiski hakkama. „Kuigi kui õhtul tuled, siis näed ikka hingeauru küll. Kile alt pressib ajuti vett sisse ja kui on tuulisem, siis on ikka väga külm," ütleb Anu.

Uus katus tuleb maksta omast taskust

Majarahvas on uurinud uue katuse paigaldamise võimalusi ja hindu.
 
„Ega me siin keegi väga maksujõulised ei ole, 24 000 eurot oli näiteks üks pakkumine, see käib meil nelja korteri peale üle jõu," nendib Anu.

Kindlustust majal ei olnud. „Korteriühistut meil ei ole ja üksikisikuna ei saa ma ju tervet maja kindlustada. Alati ju mõtled ka, et minuga selliseid asju ei juhtu," ütleb Anu.

Majarahvas pöördus ka valda toetuse saamiseks, aga sellele saadi keelduv otsus. „Eraomandi kaasrahastamiseks puudub vallal õiguslik alus ja lisaks ei ole domineeriv osa majaelanikest registrijärgsed Saue valla elanikud," seisab vastuses.

Õnneks on elanikud leidnud abikäed omast külast, oskajad mehed teevad katuse pealepanemise töö soodsamalt ära ja lubavad tasugi pikema perioodi peale maksta. Kas nüüd tulevad kahjukindlustuse tegemise teemad ka päevakorrale? „Kiired asjad ikka kõigepealt," kostab Anu. Et kui katus peal, eks siis tuleb naabritega kindlustuse asi ka käsile võtta.

____________________________________________________________
KOMMENTEERIB IF KINDLUSTUSE KOMMUNIKATSIOONIJUHT RAIN PORSS:

Kui palju tuleb aasta jooksul ette kahjunõudeid, mis on tormist ja tuultest tingitud?

2013. aastal oli rahest või tugevast tuulest tingitud 362, loodusõnnetusest 164, tormikahjudest 5 juhtumit. Kokku 531 kahju - 2012. aastaga võrreldes üle kahe korra rohkem, siis oli see number 252.

Tugevast tuulest tingitud kahjud on enamasti need, kus on mingid lahtised objektid aias lennanud vastu hoonet ja tekitanud vigastusi, rebinud osa katusest või murdnud lahti korstnaplekid, puu oksad on kukkunud katusele. Enim levinud tunduvad olevat need juhtumid, kus kannatada on saanud katused.

Kuidas inimene saaks end läbi kindlustuse kaitsta, juhul kui näiteks ei ole ka korteriühistut?

Kui korteriühistut ei ole, siis on kõige parem lahendus naabritel ühiselt kogu maja ära kindlustada. Kui tegu aga suurema kortermajaga, kus ühist kokkulepet on raske saavutada, on võimalus kindlustada korteri siseviimistlus koos mõttelise osaga. Sellisel juhul on kindlustuskaitse all ka proportsionaalselt osa katusest, koridorist, seintest.

Kuidas saab korteriühistu riske hajutada?

Korteriühistu saab oma riske maandada korteriühistu kaasomandi kindlustamisega. Siis kuuluvad kaitse alla välisseinad, katus, rõdud, aknad, vundament, kõik kandvad vaheseinad, vahelaed, trepikojad, keldrid, liftid, tehnoseadmed ja kõik muud üldkasutatavad süsteemid. Kindlustuskaitse valikus on riskidest: tulekahju, rahe ja tugev tuul, vandalism, leke torustikust või komplekskindlustus, mis annab koguriskikindlustuse kindlustuskaitse.

Kindlustussumma valikul tuleks arvestada hoone taastamisväärtusega ja omavastutus tuleks valida selline, mis on jõukohane korteriühistule. Kindlustusmakset kujundab korterite puhul korteri suurus, ehitusmaterjal, signalisatsiooni olemasolu, omavastutus ja ka valitud kindlustuspakett.

NÄIDE:
Kindlustuskaitse: Kogurisk
Ehitusmaterjal: kivi
Üldpind: 50m2
Omavastutus: 200 eurot
Kindlustusmakse: 44 eurot