Delfi Pilt

10.septembril oli RMK ja Luunja MNS ühisprojektil kätte jõudnud päev, mil saime teadmisi seenepaberi tegemisest ja seentega värvimisest. Koolitust juhendas Helle Väärsi Sagadi Looduskoolist. Kõigepealt vaatasime filmi seentest, seejärel nägime, milliseid värve saab kui lõng on värvitud seentega ja kinnitatud maarjajääga.

Lõnga värvimiseks kõik seened ei sobi. Vereva vöödiku kübarast saab punast, aga jalg annab lõngale oranži värvuse. Häid kollaseid toone saab söögikõlbmatust tavavahe likust,söögikõlblikust liivatatikust, kivipuravikust ja sametpuravikust. Kauneid siniseid ja lillasid toone saab kaneelpruunikust, põdramokast. Imetlesime seenepaberist tehtud kauneid esemeid - aknarulood, pildiraamid, pildid, märkmikud.

Ent isetegemise rõõm on ikka kõige suurem ja oskuste saamine tähtis. Ka me ise saime paberit valmistada. Kõigepealt hakkisime puuseened, purustasime köögikombainis(mis läks katki) ja hakklihamasinas(mille koolitaja kibekähku Tartust ostis). Kõik see seenepudi sai laotatud puuvillasele riidele. Igaüks tegi nii kuis meeldis -tulemuse saamiseks kulus veel paar päeva - siis oli seenepaber kuivanud ja tuli riidelt maha kui tõeline paber. Rohkem ja üksikasjalikumalt saab lisaks lugeda Helle Väärsi raamatust "Seenemaagia ehk värv ja paber seentest", mis on seltsis nüüd olemas. Jätkuna värvisime lõnga vereva vöödikuga 6. novembril seltsi ruumides.

17.septembril oli seeneretk, mille korraldamisele aitas taas kaasa RMK ja toetas Tartumaa KOP. Laupäeva varahommikul startis bussitäis rõõmsaid seenelisi Luunjast Jõgevamaale Kaiu järve äärde. Meie sihtkoht oli Jõemõisa lõkkekoht. Avanes imeline vaade järvedele. Kääpa maastikukaitseala mets on samasugune kui meile tuttav Välgi mets, mis ka on Kääpa maastikukaitseala üks osa. Juba lõkkeplats tervitas meid seentega. Üks esimesi oli kollane kärbseseen - mürgine ja ohtlik ärasööjale.

Metsaretke juhtideks olid: Inga Kiudorf, kel oli korilase käsiraamat kaasas ning ta tutvustas kõigile kui paha seen on tavavahelik ja milliseid seeni veel korjata võib. Inga õpetas peale metsaskäiku ka sügispärja valmistamist okstest, samblast, kanarbikust ja imeliste punaste marjadega piibelehevartest. Lille Reissaar, projektijuht ja kõige selle eest hoolitseja, et me üldse metsa jõudsime ja seenesuppi keeta saime. RMK esindajad Liina Karrofeldt, kes meid sellesse kaunisse paika juhatas ja seenetundja Teele Jairus, kes peale metsaskäiku korraldas seenenäituse, rääkis söödavatest ja mittesöödavatest seentest ning tutvustas lõngavärvimiseks sobivaid seeni. Seeni oli metsas VÄGA palju. Korjajad olid valivad: pärast leidus korvides erinevaid puravikke ja kukeseeni, üksikuid kaunimaid männiriisikaid, kaseriisikaid. Leiti ka suuri sirmikuid. Ilma kitsemampliteta oli ka kummaline metsast lahkuda. Nii kui Liina Karrofeldt ütles -neid on nii palju, et niida või vikatiga. Seened korjatud, keetsime kohapeal ka seenesuppi. Selle tegemises on alati asendamatu Anne Trifanova. Supp oli imehea. Midagi ei jäänud potipõhja.

Vahva koostöö RMK-l ja naisseltsil jätkub ka tuleval aastal - ikka metsas matkamist, taimede tundmist, praktilist oskust ja imelisi emotsioone looduses muusikat kuulates. Kutsume kõiki sellest osa saama. Lähema aja suurem üritus on muidugi jõuludega seotud, kuid enne seda on teatriskäimisi ning koosolemisi seltsis. Alati on info meilil, kodulehel ja ka seltsi aknal.

Tule ja tegutse koos Luunja Maanaiste Seltsiga!