Eraettevõtjast günekoloog: 90ndate algul sarnanesid sünnitusosakonnad vangimajadega
Küsimusele, kas soov iseenda peremees olla oli nii vastupandamatu, vastab Mare, et tol ajal ei jäänud lihtsalt muud üle, sest nõukogude aja järel pakutav riiklik arstiabiteenus polnud kaugeltki ideaalne. „Eks siin olid mitmesugused põhjused, ka isiklikud. Mul olid arstina veidi teised põhimõtted. Tol ajal polnud haiglas patsiendi käekäiku süvenemist sellisel määral ette nähtud, nagu mina õigeks pidasin. Arsti töö on siiski kollektiivne töö ja sellest kaotavad kõik, kui teed patsiendiga usaldusliku sideme saavutamiseks suure töö ära ja näiteks koristaja selle tema peale käratamisega, näiteks - mida kuradit Sa mulle siia äsja pestud põrandale tilgutasid! -, jälle ära nullib. 1993. aastal seda paraku juhtus."
Marel on läinud hästi ja tema Raplas asuv kliinik on kasvanud aastatega hästi toimivaks ettevõtteks, kus lisaks naistearstiteenusele pakutakse ka hambaravi ja -proteesimist.
Seks oli tundmatu sõna
Nõukogude aja järgselt olid ka näiteks sünnitusosakonnad tohtri kinnitusel väga sarnased vangimajadele, kuhu naised sünnitama minnes umbes nädalaks isoleeriti - vastsed isaks saanud hiilisid ja hõikusid kõik väljas haigla akende taga.
Ilmselt kuulubki doktor Mare Pruks nende inimeste hulka, kes pisut oma ajast ees olles pioneerina kõiki asju omal nahal läbi armastavad proovida. Tänaseks tegutseb Praxisega samadel põhimõtetel või on sinnapoole teel enamik meditsiiniasutusi.
Doktor Pruks on oma erapraksises loonud sellise töökeskkonna, nagu talle meeldib. „Vaatan inimest terviklikult, mitte ainult kitsalt oma eriala raames. Siin saab kõiki muresid rääkida. Sellepärast olen end paariteraapia ja seksteraapia alal täiendamas käinud ning pakun ka neid teenuseid." Praxises näiteks ei viibi õde patsiendi ja arsti vestluse ajal kabinetis.
„Neljasilmajutt on siiski midagi muud kui kolmanda isiku, olgu ta pealegi ka meditsiinitöötaja, juuresolekul või osalusel peetud vestlus. Paljud inimesed ei avaks end üldse," kommenteerib tohter.
1993. aastal, kui Praxis alustas, olid Eesti inimeste teadmised seksuaalsusest ja seksist pehmelt öeldes nigelad. „Siis ei olnud isegi sellist sõna kasutusel nagu seks, see tuli alles hiljem käiku," muigab ta.
„Tänaseks on asi paranenud, ehkki see on mõnele ikkagi küllaltki piinlik teema ka nüüd. Oodatakse, et arst küsimusi küsiks, mitte ei räägita pikka juttu maha. Selleteemaline sõnavara on ka sageli tundmatu, sest pole harjutud seksist rääkima."
Unistab pikast puhkusest
Praxises tegutseb ka noorte nõustamiskabinet. Sinna satub ka neid noori inimesi, kelle pereelu vanematega on olnud düsfunktsionaalne.
See peenike termin tähendab, et noore inimese üleskasvamine pole toimunud kõige täisväärtuslikumas õhkkonnas. Sageli on peres olnud kas alkohoolikust või vägivallatsejast vanem. Mõnikord on lapsed pidanud kannatama isa-ema lahkumineku tagajärjel. „See mõjutab kahjuks paljuski ka seksuaalelu algust. Nende noorte käest küsin ma tõesti palju küsimusi, et head üldmuljet saada ja neid takistusest üle aidata," märgib doktor Pruks.
Praxisel läheb hästi ja arsti kalender on pikalt ette täis kirjutatud. Vahel tuleb aja leidmiseks lausa jõupingutusi teha.
Üks suur miinus erapraksist pidava günekoloogi töös muidugi on, aga mitte patsientide jaoks. Nimelt ei tea Mare, mis tähendab pikk aja maha võtmine enda tarbeks. „Kõige pikem puhkus nende 20 aasta jooksul on mul olnud kaks nädalat. Nädalastel puhkustel olen muidugi sagedamini viibinud. Nüüd on mul õnneks ämmaemand tööl, kes saab tegeleda rasedatega, keda meil on tõesti rohkearvuliselt. Temast on mulle väga palju abi."
