Abivallavanem Erik Sandla uue üldplaneeringu ees. Foto: Ülo Russak
FOTO: Harku Valla Teataja
Kuigi kõik kooskõlastusinstantsid (keskkonnaamet, maavalitsus) olid läbitud, jäi ometi üles mitmeid vaideid. Mis saab edasi?
Harku abivallavanem Erik Sandla: "Ei saa eitada, et nii pikka aega koostatud ja kooskõlastatud üldplaneering on tänaseks juba natukene vananenud.
Aga esimene üldplaneering, mis kehtis valla arengudokumendina aastast 1996, ei olnud enam vastavuses praeguse olukorraga - sellel polnud näiteks isegi rohekoridore peal, mis meil juba ammu eksisteerivad.
Endise üldplaneeringu alusel võiks vald kasvada kuni 50 000 elanikuni. Nüüd kehtestatud üldplaneeringut tuleb võtta alusplaanina, mida hakkame edaspidi täpsustama. Fikseeritud on alad, kus arendus jätkub, ja näidatud on paigad, kus arendajatel pole midagi teha - ees on rohekoridorid ja miljööväärtuslikud alad.
Iga valla inimene võib nüüd üldplaneeringu maakasutusplaaniga tutvudes täpsustada, kas ta võib oma krundile ehitada uue hoone või on tegemist rohealaga, kus ehitustegevust ette ei nähta. Kehtiva üldplaneeringu alusel saab vald kasvada kuni 25 000 elanikuni. Rohkem pole meil reaalselt ressursse. Milline oli elanike tagasiside, näiteks sotsiaalmeedias, uue üldplaneeringu kehtestamise kohta?
Ütleksin, et valdavalt positiivne. Aga kuna üles jäid vaided, siis ainult positiivne see olla ei saa. Rahul polnud need kodanikud, kelle õigusi uus üldplaneering kitsendab. Kes elab näiteks nüüdseks kehtestatud rohekoridori alal ja ei saa oma krundile enam uut maja ehitada. Rahul polnud ka nii mõnigi arendaja, kes lootis kuskile miljööväärtuslikku piirkonda uut elamurajooni hakata arendama, aga üldplaneering suurejoonelisele kavale kriipsu peale tõmbas. Rahul on need inimesed, kes soovivad Harku valla säilimist kauni looduse ja reostamata keskkonnaga elupaigana. Mis on need vaided, mis üles jäid?
Jagaksin need kolme suuremasse gruppi. Kõige hiljem, tehnoloogia arenguga tekkinud vaided hõlmavad tuulikuparke. Uue üldplaneeringu koostamisel oli meil see teema üleval - arendajad tahtsid tuulikuparke rajada Türisallu, endise raketibaasi territooriumile ja Keila jõe luhale. Elanike vastuseisu tõttu jäid need alad arendajatest puutumata.
Nüüd on tehnika ja tehnoloogia arenenud, pisemaid tuulikuid soovitakse püstitada tiheasusutusaladele, oma krundile või isegi maja katusele. Generaator ei tekita enam erilist müra, aga tihti kaasneb sellega valgusreostus.
Teemaplaneeringuga tahamegi välja töötada üldised tingimused, kuhu ja kuidas tohib elektrigeneraatorit püstitada ja kas tiheasustusalale üldse tohib seda teha ilma detailplaneeringuta. Üldplaneeringus puudutasid mitmed vaided ka meie miljööväärtuslikke alasid. Kas ehitus- ja arendustegevus neil aladel on lubatud?
Tahamegi teemaplaneeringuga nüüd täpsustada ehitamistingimusi miljööväärtuslikel aladel, Rannamõisa metsas, kus nii arendajatel kui praegustel kinnistuomanikel on suur soov laiendada ehitustegevust.
Mitmed kinnistuomanikud tahavad oma kunagisi väikeseid suvilaid suurteks majadeks ümber ehitada. Teemaplaneeringuga tulebki täpsustada, kui suuri ehitisi tohib sinna rajada, millised eritingimused peavad seal olema, et säiliks piirkonna miljööväärtus. Mille kohta tulevad veel teemaplaneeringud?
Kindlasti peame teemaplaneeringud tegema liiklusmaadele, sätestama avalikud teed. Mitte kõik maaomanikud ei taha, et nende krunti lõikav tee oleks avalikus kasutuses.
Aga tihtipeale nõuab seda avalik huvi. See puudutab ka kergliiklusteid. Näiteks on siiani maaomandi vaide tõttu rajamata Muraste-Vääna-Viti vaheline teelõik. Kui see rajatud saab, ühendaks kergliiklustee Vääna-Jõesuud Haabersti ringiga. Peale üldplaneeringu kehtestamise avas lõppev aasta valla ees teisigi arenguperspektiive.
Eelmise volikogu viimane koosseis kehtestas üksmeelselt ka Tilgus sadama detailplaneeringu, mis oli algatatud juba 2006. aastal. Nüüd tuleb leida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu raha sadama projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Sadama suurus ei vasta enam küll algselt kavandatule - 130 miljonilt kroonilt (8,3 miljonit eurot) on ehitusmaht kai ja akvatooriumi arvelt vähenenud ja nüüdne maksumus on ligi 60 miljonit krooni (3,8 miljonit eurot) - sealjuures on võimalus sadamat välja ehitada mitmes etapis. Abivallavanemaks saades andis Erik Sandla lubaduse, et üldplaneering saab kehtestatud. Kas nüüdse nelja aasta lubadus võiks olla - Harku vald saab sadama?
Lubada võin, et teen kõik endast oleneva, et Harku vald saaks sadama, muutuks merele avatud vallaks.