Koos paarikümne eakate esindajaga jaguneti nelja laudkonda ning kui Päevakeskuse juhataja Lehte Jõemaa, kes oli selle ürituse idee autor, oli avasõnad öelnud, võttis juhtimise üle Viimsi Kooli tugikeskuse juhataja Lemme Randma:

"Mõtlesime põlvkondade sidususe peale vanavanemate kaudu siis, kui noored käisid Strasbourgis. On oluline, et see päädib nüüd aruteluga oma kogukonnas."

Kohal viibinud vallavanem Haldo Oravas sõnas, et seda päeva võiks ka nimetada Viimsi põlvkondadevahelise solidaarsuse päevaks. "Enamik õpib oma vigadest. Kas peaks väärikad õppima vaikima ja jätma oma elutarkused saladuseks? Euroopa tendents on, et eakaid tuleb hakata rohkem kuulama ja rohkem kaasama," rääkis vallavanem. "Peaksime rohkem teadvustama, mida eakatel on anda."

Kuna Lemme Randma oli teatanud, et juttu tuleb õnnest, siis juhatas psühholoog Janne Kants oma sõnavõtu sisse positiivse psühholoogia valemiga, mis lahkab õnne kolmeks komponendiks: pärilik faktor, keskkondlikud faktorid ja see osa, mis on enda teha. Kui keskkondlikud faktorid mõjutavad õnne vaid 10%, siis pärilik faktor ja see, mida saab ise teha, mõjutavad mõlemad suures osas õnnetunnet.

Esimese teema, õnne valemi üle peetud arutlused võeti kokku nii: õnne koostisosad on oskus väärtustada seda, mis on, võimalus olla koos kallite inimestega, hea tervis, head kaaslased, muusika ja laul, oskus hetke nautida, vabadus.

Teine aruteluteema oli soovid, mida on ihaldatud, ja väärtused, mis on olulised. Ihaldamised ja soovid jäid vastustes tagaplaanile, oluliseks tõusid sellised väärtused, nagu sõbrad, lähedased, hoolivus, armastus, pere.

Kolmas teemablokk käsitles seda, mis seob eri põlvkondi. Vastuseks selgus: juured, traditsioonid nagu laulupidu ja jõulud, aga ka mured või probleemne aeg.

Kokkuvõtte sõnastas psühholoog Janne Kants: "Oleme õnnelikud siis, kui meid armastatakse ja me ise oskame armastada. Meil on vajadus kuhugi kuuluda, olla märgatud, tunda turvalisust. Kui tahame, et meist hoolitakse, siis on vaja, et ka me ise hooliksime.

Andmine ja vastuvõtmine on mõlemad olulised. Kui õpime andma, siis oskame ka ise vastu võtta."

Aktiivse vananemise aasta hea tahte saadik Katrin Karisma

Katrin Karisma, kes oli kutsutud osalema kui aktiivse vananemise aasta hea tahte saadik, ütles, et ei oska sõnastada õnne valemit, kuid tunneb end õnnelikuna, kui ta ümber on õnnelikud inimesed. Tervis, lapsed, puhas õhk ja puhas vesi - loetles ta õnne allikaid.

"Õnnelikuks teeb mind see, et elan omal maal oma rahva keskel. Mu vanemad on mind õpetanud head nägema. Pean tänama oma vanemaid ja oma ema, kes ütles ikka: kui sul tuju on halb, siis hakka tegutsema," rääkis Karisma.

Austava tiitli tõttu on Katrin Karisma palju sõitnud Eestis ringi ning näinud kohtumistel eakatega palju rõõmu. Nad on tänulikud, et neile on palju tähelepanu pööratud, et nad ei tunne tõrjutust. Samas on ta kuulnud ka solvumist meedia peale, kus eakatest maalitakse kuvandit kui hädistest ja saamatutest.

"Rõõmu teeb see, et inimesed suhtlevad ega ole üksi, sest üksindus teeb haiget," rääkis Karisma. Ta rõõmustas ka selle üle, et eakad mehedki on hakanud kodunt välja tulema ja omakeskis seltsima ning suhtlema.

"Põlvkondade solidaarsus on Euroopas riigiti erinev. Me oleme IT-riik ja IT vallas kaugele jõudnud. Eakad aga ei omanda seda kõike kiiresti. Näen siin solidaarsuse võimalust selles, et noored annaksid eakatele edasi oma arvutikogemusi, olgu need nutitelefoni kasutamine, digiallkirja andmine või internetipangandus. Eakad tahaksid seda kõike osata.

Meie eakad on suurepärased ka tänu sellele, et oleme 20 aastaga teinud võimsaid samme. Meie põhiasjad on õiged. Kui oleme õnnelikud, on meil hea elada. Peame endale selgeks tegema, mida tahame, ja unistama. Mina unistan tihti õhtuti enne uinumist. Osa mu unistusi on materiaalsed, osa põhinevad tunnetel. Unistused on tore värviline maailm."