Erinevad põlvkonnad arutlesid ühiste väärtuste üle
Viimsi Päevakeskusesse kogunes 29. novembril paarkümmend Viimsi keskkooli 10. ja 12. klassi õpilasi, kes olid huvitatud kohtumisest eakate esindajatega, et koos arutleda selle üle, millised väärtused seovad eri põlvkondi.
Koos paarikümne eakate esindajaga jaguneti nelja laudkonda ning kui Päevakeskuse juhataja Lehte Jõemaa, kes oli selle ürituse idee autor, oli avasõnad öelnud, võttis juhtimise üle Viimsi Kooli tugikeskuse juhataja Lemme Randma:
"Mõtlesime põlvkondade sidususe peale vanavanemate kaudu siis, kui noored käisid Strasbourgis. On oluline, et see päädib nüüd aruteluga oma kogukonnas."
Kohal viibinud vallavanem Haldo Oravas sõnas, et seda päeva võiks ka nimetada Viimsi põlvkondadevahelise solidaarsuse päevaks. "Enamik õpib oma vigadest. Kas peaks väärikad õppima vaikima ja jätma oma elutarkused saladuseks? Euroopa tendents on, et eakaid tuleb hakata rohkem kuulama ja rohkem kaasama," rääkis vallavanem. "Peaksime rohkem teadvustama, mida eakatel on anda."
Kuna Lemme Randma oli teatanud, et juttu tuleb õnnest, siis juhatas psühholoog Janne Kants oma sõnavõtu sisse positiivse psühholoogia valemiga, mis lahkab õnne kolmeks komponendiks: pärilik faktor, keskkondlikud faktorid ja see osa, mis on enda teha. Kui keskkondlikud faktorid mõjutavad õnne vaid 10%, siis pärilik faktor ja see, mida saab ise teha, mõjutavad mõlemad suures osas õnnetunnet.
Esimese teema, õnne valemi üle peetud arutlused võeti kokku nii: õnne koostisosad on oskus väärtustada seda, mis on, võimalus olla koos kallite inimestega, hea tervis, head kaaslased, muusika ja laul, oskus hetke nautida, vabadus.
Teine aruteluteema oli soovid, mida on ihaldatud, ja väärtused, mis on olulised. Ihaldamised ja soovid jäid vastustes tagaplaanile, oluliseks tõusid sellised väärtused, nagu sõbrad, lähedased, hoolivus, armastus, pere.
Kolmas teemablokk käsitles seda, mis seob eri põlvkondi. Vastuseks selgus: juured, traditsioonid nagu laulupidu ja jõulud, aga ka mured või probleemne aeg.
Kokkuvõtte sõnastas psühholoog Janne Kants: "Oleme õnnelikud siis, kui meid armastatakse ja me ise oskame armastada. Meil on vajadus kuhugi kuuluda, olla märgatud, tunda turvalisust. Kui tahame, et meist hoolitakse, siis on vaja, et ka me ise hooliksime.
Andmine ja vastuvõtmine on mõlemad olulised. Kui õpime andma, siis oskame ka ise vastu võtta."
Aktiivse vananemise aasta hea tahte saadik Katrin Karisma Katrin Karisma, kes oli kutsutud osalema kui aktiivse vananemise aasta hea tahte saadik, ütles, et ei oska sõnastada õnne valemit, kuid tunneb end õnnelikuna, kui ta ümber on õnnelikud inimesed. Tervis, lapsed, puhas õhk ja puhas vesi - loetles ta õnne allikaid.
