Ta rääkis visiidist Rootsi sõpruslinna Sollentunasse ja sealsete ettevõtjate huvist Saue linnas koostööpartnereid leida, kutsudes firmasid materjale kokku panema, et linnavalitsus need Rootsi edastaks. Võimalik on, et peagi külastab Sauet Sollentuna ettevõtjate delegatsioon.

Linn on huvitatud kahepoolsest kasulikust koostööst ettevõtetega ja koostöövorme on palju. Üks selline on just kontaktide vahetamine Saue sõpruslinnade ja ettevõtjate vahel.

Diskussiooni, millistes valdkondades ja kuidas võiks linn ja ettevõtjad koostööd teha, juhtis abilinnapea Jüri Tümanok. Valdkondi on palju, esimesel ümarlaual käsitleti koostööd noortekeskuse ja gümnaasiumiga ning linna 20. sünnipäeva korraldamist.

Noortekeskuse juhataja Kristi Kruus kutsus ettevõtjaid töömalevalastele tegevust pakkuma. Ta ütles, et piirangud ei luba noortel kõike teha, kuid lisas, et igas firmas leidub midagi, millega malevlased abiks saavad olla. Töökogemus Saue ettevõttes on kindlasti oluline ja kasulik mõlemale poolele: needsamad noored on kooli lõpetamas, ametit valimas ja tööelu alustamas.

Gümnaasiumi direktor Jaan Palumets saatis ettepaneku, et gümnasistid, kes süvendatult ettevõtlust ja tootearendust õpivad, võiksid käia linna ettevõtetega tutvumas, et paremini siduda õpitavat ja elu. Kui noor lõpetab kooli ja eriala omandanuna firma asutab, on see väikeettevõte ning kasu on suur, kui ta on näinud, kuidas väikeettevõte tegutseb, milline on ühe või teise töötaja roll.

Arutledes linna 20. sünnipäeva üle, mida tähistame tuleva aasta augusti lõpus, pakkus Ants Torim Saue ettevõtete liidust välja, et moodustada tuleb töögrupp, kes pidupäeva korraldamisega tegeleb. Ettevõtjad ei olnud vastu, et sündmuse mitmekesistamiseks ja väärtustamiseks võiks firmad korraldada lahtiste uste päeva või toodangut tutvustada.

Saue on linn, kuid keskus kui selline puudub. Ala, mis jääb Tule ja Pärnasalu tänava ristmiku piirkonda ning kus tegutseb täna palju ettevõtteid, võiks olla potentsiaalne keskus moodsa liigendatud arhitektuuri ning korterelamutega, mille esimesel korrusel on bürood, kauplused ja kohvikud.

Jõuti kokkuleppele, et linn võtab visioonikandja rolli, veab detailplaneeringu teostamist ja investorite leidmist. Et visioonist reaalsus saaks, peavad lahendused olema piirkonna ettevõtjatele majanduslikult mõistlikud. Selleks tuleb teha tihedat koostööd.

Asjalik diskussioon tekkis maamaksu küsimuses, mille sisu ja tagamaid tutvustas Henn Põlluaas. Elamumaa kuni 1500 m2 ulatuses vabastatakse maamaksust, kuid linn vajab vahendeid, et taastada tänavaid, tagada heakord ja lahendada muid linna arenguprobleeme. Ettevõtjad mõistsid vajadust viia maamaksu määr ümbritsevate omavalitsustega samale tasemele, kuid nende ettepanek oli, et maksu ettevõtetele võiks tõsta järk-järgult. Volikogu esimees Valdist Toomast lubas, et ettepanek võetakse kaalumisele.