"Fame" – täiesti eriline kogemus
Teisipäeval, 26. veebruaril esietendus Viimsi Kooliteatri muusikal "Fame", mida on mängitud kogu märtsikuu esimese nädala. Lavastus on hoogne ja noortepärane, esinejad väga tublid, vabad krambist. Juba esietendus jättis mulje, et lavastust on läbi mängitud väga palju kordi. Liikumised, sissetulekud ja dialoogid olid paigas ilma viperusteta.
Lavastusele lisas omamoodi vürtsi õpetajate osavõtt pedagoogide rollis. Kokkuvõttes on lavastus suurepärane, tantsud ning kogu liikumine väga head, nii et kohati tunduski, et liikumine oligi lavastuse tugevaim osa. Etendust saab veel vaadata 8. märtsi õhtul.
Kui kaua õppis trupp lavaliikumist ja tantse?
Lavastus valmis 1,5 kuuga. Tantse harjutasime kokku põhiliselt nädalavahetustel, koreograafia väljamõtlemine käis pärast tunde koolis ja koduski. 10tunnised tantsuharjutused koolis kujunesid juba tavapäraseks. "Fame'i" põhitantsud, milles lõi kaasa terve trupp, õpetasime selgeks viimastel nädalatel enne esietendust. Teiste tantsudega harjutasime eraldi ja need elasid üle pidevaid muutusi.
Mis õppimise käigus kõige raskem oli, kas kõiki sünkroonis liikuma panna?
Mina olen tantsimises harjunud distsipliiniga. Üks raskemaid asju oli kindlasti panna 30 inimest ennast kuulama ja liikumist kaasa tegema, see kulutas närvi ja kurgupastille, aga tulemus oli kindlasti seda väärt. Sünkroonis liikumine, käte-jalgade fikseerimine on suurte formatsioonide puhul ülimalt oluline ja samas raske saavutada, see tekib järjekindla harjutamise tulemusena.
Kord lõpetasime näiteks kell 4 öösel, sinnamaani ainult kordasime ja kordasime, kõik olid küll lõpuks rampväsinud, aga selgeks saime. Kuna enamik seltskonnast pole varem tantsuga tegelenud või on sellega vaid põgusalt kokku puutunud, siis võttis aega liikumiste selgitamine, vajadusel tuli samme lihtsamaks teha. Keerulisemaid slaide ja kombinatsioone saime teha väikestes gruppides.
Kas ise jäid rahule sellega, kuidas kaaslased su tantsud selgeks said?
Ma arvan, et saime väga hästi hakkama ja olen lõpptulemuse üle uhke.
Teil olid seal ka mõned äpardused - ühel poisil käsi kinni seotud (või kipsis)?
Harjutamise käigus juhtus tõepoolest ka traumasid, mis olid omamoodi õppetunniks meile kõigile ja õnneks ei juhtunud need etendusel.
Kuidas tegelasi valiti lavastusse?
Kõik osalejad on meie koolist. Kuna eelmise aasta lavastus "Grease" läks ülimenukalt, siis osaleb "Fame'is" palju selle trupi lauljaid-tantsijaid ning kaasati ka mitmeid vilistlasi.
Mitu tantsu oli sinu seatud ja millised ning kes ülejäänud tantsud seadis?
Lavastaja Külli Talmar usaldas mulle tantsude tegemise ja tantsijate otsimise, sest tunnen oma koolist enamikku, kes tantsu õppinud.
Kuna ma aimasin aga üsna ruttu, et ka parima tahtmise juures ei suudaks ma nii lühikese ajaga 10 tantsu luua, siis jagasin need teiste tantsijate vahel ära. Meeri Triin Tomsoni, Birgit Pärna, Helena Pavlovi, Mihhail Lustini ja Triin Rebasega kujunes meil kiiresti loominguline tiim, mitmed tantsud on ühislooming. Täielikult julgen enda omaks pidada ava- ja lõputantsu, väikest soolot ning mitmes teiseski tantsus olen saanud sõna sekka öelda. Suur tugi ja abi oli meil kahtlemata tantsuguru Maido Saarelt, kelle kogemus ja nõu andis tantsudele viimase lihvi.
Millised on veel su enda muljed muusikali lavastusest, kus oled mitut vastutusrikast rolli täitnud?
Muusikalis osalemine oli mulle täiesti eriline kogemus - sain proovida midagi uut, millest on tulevikus kindlasti kasu. Õppisin oma võimeid paremini tundma, sain aimdust koreograafitööst. Suur tänu lavastaja Küllile, kes andis mulle selle unustamatu võimaluse.
Minu jaoks tegi lavastuse eriliseks see, et meie direktor Karmen Paul ja mitmed teised õpetajad esinesid koos õpilastega, olime koos proovides ja laval võrdsed partnerid. Nii tore oli näha ka oma õpetajaid rambipalavikus näitlejatena.
Viimsi noored tõestasid taas kord end võimekate muusikalinäitlejatena ja kuigi oleme kõigest õpilased, oli muusikalis mitmeid laulu- ja tantsusooritusi, mis ei jää kuidagi professionaalsetele alla.
Kui kaua sina oled tantsuga tegelenud ja kus?
Olen tantsimisega intensiivselt tegelenud pea 10 aastat. Alustasin loomulikult lasteaias, aga uks tantsumaailma avanes 1. klassis Stassi Tantsustuudios, kuhu ema mind viis.
Tantsukunsti algteadmised ning esimene edu 2007. a Saksamaal hiphopi MMil jäävad Tallinna Tantsukooli aegadesse. 4. klassis liikusingi edasi intensiivsema sporttantsu hiphopi juurde, liitudes tantsustuudioga P.I.P.E., mille koosseisus võistlesime edukalt nii kodu- kui välismaal. Osalesime korduvalt tänavatantsude EMil ja MMil, lisaks võistlustel naaberriikides.
Meie grupi tuumik oli ju alustanud Tallinna Tantsukoolis, samuti oli meil väga tugev tugivõrgustik vanematest, kes lisaks materiaalsele toetusele meie andunud fännidena ka võistlustel toetamas käisid. Vanemate toetus ja suunamine on igatahes lapsele ülioluline heade tulemuste saavutamiseks, olenemata alast, millega laps tegeleb.
Pärast 6 aastat hiphopiga tegelemist tundsin vajadust end tantsukunstis arendada, õppida midagi uut. Lihtsalt trennis ainult mingi kindla tantsu õppimine muutus minu jaoks rutiiniks. Avastasin ETA Tantsukoolis just selle, mida olin igatsenud ja millest puudust tundnud. Tänaseks olen seal lõpetamas 2. kursust. Õpin jazz-, show-, karakter- ja vabatantsu, minu selle õppeaasta lemmik on ballett, meil on mitmed töötoad ja lisakursused (akrobaatika, meik, miimika jpt).
Osaleme Koolitantsul, mille eelmisel aastal oma kategoorias võitsime.
Tants on toonud minu ellu palju uusi sõpru ja avanud mulle uusi uksi, nagu Hiiumaa Tantsufestival, Vähiliidu heategevuskontsert, esinemised erinevatel üritustel. Sel õppeaastal annan tantsutunde ka paaris lasteaias. Ja olen õnnelik, et sain end proovile panna ka "Fame'is".
Sa lõpetad kevadel 9. klassi. Mida kavatsed edasi teha? Kas ise tahaksid õppida sellises koolis, nagu oli "Fame'i" lavastuses?
Eelkõige soovin õpinguid jätkata keskkoolis ja ETA Tantsukoolis. Kindlasti üritan leida veel uusi tantsuvõimalusi, mida avastada ja proovida. "Fame´i" kool tundub väga lahe ja selles õppimine oleks üks paremaid võimalusi, eriti minusuguse inimese jaoks, kellele tavakooli kõrval on väga olulisel kohal tema väljenduskunst ehk tantsimine.
