Foto: Kayvo Kroon

Kooli renoveerimise projektijuht Salle Ritso oli meeleldi nõus selgitama, miks oli rahastuse saamine hädavajalik. „Hoone oli amortiseerunud, eriti halvas seisukorras oli katus, vihmaveesüsteemid, vee- ja kanalisatsiooni- ning elektrisüsteem. Puudus ka sundventilatsioon," kirjeldas Ritso.

Õppehoones, millest jutt käib, õpivad 1.-6. klass ning täiskasvanud õppijad. Hoonel on kolm osa - A ehk vana osa, B ehk uus osa ning neid ühendav galerii ehk C-korpus. Suletud netopinda on siin kokku 6145 ruutmeetrit. See annab aimu, kui suure hoonega on tegemist ning kui mahukad olid renoveerimistööd.


Appi tuli KOIT-kava

Siis tekkis Elva linnal idee taotleda renoveerimiseks raha Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritud kohalike avalike teenuste arendamise meetmest. Eeltaotlus esitati Siseministeeriumisse 20. septembril 2009. Selleks ajaks oli koostatud ka ehitustööde eelprojekt, mille põhjal arvutati projekti maksumuseks ligi 1,9 miljonit eurot.

„Eeltaotluse kirjutasime ise ja kõrvalist abi ei kasutanud. Ehitustööde eelarve koostamisel olid abiks kahe ehitusettevõtte eksperdid. Eeltaotluste alusel koostati kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (nn KOIT-kava), millest otsustati rahastada ka meie projekti," rääkis projektijuht Ritso.

30. septembril 2010 esitas Elva linn põhitaotluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse. Valmis oli renoveerimise ehitusprojekt ja koostatud oli ehitustööde ajakava. Siis jõudis kätte aeg teha avatud hankemenetlusega riigihange ning 15. märtsil 2011. aastal sõlmiti leping ehitajaga, kelleks oli Tafrix OÜ.


Kõige keerulisem oli õppetöö korraldamine

Ehitustööd algasid kevadvaheajal. „Kuna Elva gümnaasiumil on kaks õppehoonet ja Tartu mnt 3 õppehoones omakorda kaks osa, siis korraldati õppetöö ümber nii, et 1.-4. klass jätkasid IV veerandil õppehoone B-korpuses ja 5.-6. klass ning täiskasvanute gümnaasium viidi üle Puiestee 2 õppehoonesse õhtupoolsesse vahetusse. Ehitaja oli väga tubli ja sai Tartu mnt 3 õppehoone A-osa valmis 1. septembril 2011," ütles Ritso.

Seega sai 2011/2012 õppeaastat alustada A-korpuses. B-osa peamised ehitustööd lõpetati 2012. aasta alguses. „Kõige keerulisem oligi õpilaste õppetöö korraldamine nii, et sedavõrd suur koolihoone ehitustööde ajaks vabaks teha," lisas projektijuht.

Uues koolis muutus kõik

Projekti eesmärk oli haridusteenuse kvaliteedi tõstmine ning kaasaja nõuetele vastava õpi- ja töökeskkonna loomine. Nagu öeldud, oli hoone amortiseerunud, see ei vastanud isegi mitte tervisekaitsenõuetele. Ka tuleohutusnõuded vajasid korrektset täitmist. Samuti oli väga halvas seisus kogu hoone elektrisüsteem.

Hoone ehitati ümber selliselt, et selles võiksid õppida ja õpetada liikumispuudega inimesed. Mõlemasse hoone osasse ehitati liftid ning A- ja B-korpuse ühendamiseks rajati uus galerii, tänu millele saab korpuste vahel liikuda ka ratastooliga. Ehitustööde käigus rajati uued katused, soojustati B-korpuse fassaad, vahetati välja amortiseerunud uksed-aknad ning tehti siseviimistlustööd.


Tehnosüsteemidest rekonstrueeriti vee- ja kanalisatsioonisüsteem, elektrisüsteem, rajati sundventilatsioon ning osaliselt uuendati küttesüsteem.

„Eriti rõõmsad oleme sisekujunduse üle. A-korpus on ju ehitatud 50-ndatel ja uus sisekujundus järgis vana joont - siseuksed said puittahveluksed, koridoridesse paigaldati vana asemele uus kalasaba stiilis liistparkett, seintele kahe värvi eraldusjoonele tehti spetsiaalne muster. Klassiruumide põrandatele paigaldati tervisesõbralik naturaalne linoleum," lõpetas Ritso pika nimekirja tehtust.

Kool säästab kuni 50% energiakuludest

Lisaks struktuuritoetusele oli KOIT-kava raames rekonstrueeritavatele hoonetele võimalik taotleda Kliima- ja Energiaagentuuri kaudu täiendavat toetust riigieelarvest, et hooned vastaksid madala energiavajadusega hoone nõuetele (kütteenergia vajadusega 45kWh/m2 kohta). Linn taotles toetust 127 822,8 eurot. Toetusrahaga sai täiendavalt soojustatud B-korpuse fassaad, katus ning paigaldada sai energiasäästlikud 3-kordsed pakettaknad esialgsete 2-kordsete asemel.

Kõige selle tulemusena peaksid oluliselt vähenema küttearved. Kokkuhoidu B- ja C-korpuse küttekuludelt on oodata kuni 50%.

Projekti nimetus:  „Elva Gümnaasiumi Tartu mnt 3 õppehoone renoveerimine"

Projekti maksumus: 1 786 954,18€

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 82% ehk 1 465 302,34€

Omaosalus 18% ehk 321 651,75€.

Lisatoetus riigieelarvest: 127 822,8€