Oma reisil soovisime teada saada ka seda, missuguses olukorras on külakoolid. Jõudnud Keeni, nägi sealne haridusasutus viks ja viisakas välja. Staadion tundus samuti uus ja korralik. Küll ei saa me paraku öelda sama endise kooli, Keeni mõisa kohta.
Kunagi baltisakslastele kuulunud, muudeti Keeni mõis nõukogude ajal, nagu paljud teisedki mõisad, kooliks. Pärast Keeni kooli kolimist uude majja 1980ndate lõpus, jäi mõis tühjaks. Taasiseseisvusajal tekkis vallal idee sellest vanadekodu teha. Hoonele ehitati korralik katus ning hangiti uued aknad. Paraku ei saanud aga idee teoks ning mõis jäi tühjalt seisma. Mingi hetk hakati aknaid järjest katki viskama ning ega ka mõisa sein vandaalide maalingutest jms eest pääsenud pole. Akende asemel on hetkel puulauad ning ka üks ropp algeline luulerida on seinal.
Siiski pole mõis unarusse jäetud täielikult. Mõisa omanik laseb sealse aia puhta hoida ning hoonet ümbritsev park muudab koha omamoodi romantiliseks - suured iidsed puud, mille vahelt on sillerdamas märgata pargi kõrval paiknevat tiigikest. Päike on samuti oma nina üle pika aja pilve tagant välja pistnud ning teeb tasa soojuse, mis tal päeval andmata on jäänud. On kaunis hetk, kuid ees ootamas meid retk...
Jätkub...
Keeni mõisa tänapäev:
Keeni mõisahoone asub üle kümnetuhande ruutmeetrisel kinnistul. Nagu Kärt ja Kertu tähele panid, oli mõisa park korras, seda hooldatakse regulaarselt. Omanikud on aknad katnud laudisega, vahetatud on katus ja vihmaveerennide süsteem. Maja seest on koristatud praht. Ühesõnaga, see on konserveeritud ja ootab edasisi arenguid.
Keeni mõisa kodulehelt leiamegi info, et omanikel ei ole veel selget ideed, mida väärtusliku kinnistuga peale hakata. Mõisa ja pargi taastamine sellisena nagu see oli 19. sajandil ning majandamine eksklusiivse hotellina. Samas ei välista omanikud ka müüki. Huvi korral võtta ühendust info@villalinda.ee.
