Uderna mõis Tartumaal Rõngu vallas Foto: Kaisa Saarmann

Uderna hooldekodu juhataja Anne-Aime Soeson on hämmingus, et selline info liikvel on. Uderna hooldekodu on üldtüüpi hooldekodu, klientideks on eakad ja puuetega inimesed, kes igapäevatoimingutega ise hakkama ei saa.

 "See on täiesti vale arusaam, et meid külastada ei tohi, võtame kõik uudistajad lahkelt vastu. Oleme oma töötajatega alati valmis huvilistele mõisa ka seestpoolt näitama. Siin on, mida vaadata. Alles hiljuti peatus mõisa lähistel turismibuss, keegi lähemale ei tulnud. Läksin siis välja ja kutsusin välismaalased edasi, uudistamist oli palju. oldi rõõmsad ja tänulikud" ütles Soeson.

Erinevad ravi- ja hoolekandeasutused on Uderna mõisas tegutsenud juba 1920ndatest aastatest. Siin asus pikka aega tuberkuloosihaigla, mille tõttu vast kannabki Uderna siiamaani mõnedes ringkondades suletud mõisa mainet. 1992 aastal tuberkuloosihaigla likvideeriti, loodi Uderna krooniliste haigete kodu. 2005. aastal toimus mõisa lahtiriigistamine, mõis anti üle kohalikule omavalitsusele ja samal aastal asutati Rõngu valla poolt Sihtasutus Uderna hooldekodu. Hooldekodu on 50 kohaline, kõik voodikohad on pidevalt täidetud, ja tihti on kohtade puuduski.  Tänasel päeval on majas 55 klienti.

"Rendime mõisat Rõngu vallalt sihtotstarbeliselt tasuta kasutuslepingu alusel. Alates 2005 aastast alustasime laiaulatuslike ehitus- ja remonttöödega. Teeme seda vastavalt asutuse arengukavale," märkis Soeson.

Hooldekodu kliendid liiguvad kõikjal, kaunis mõisapargis ja kogu mõisa territooriumil.

Siin ei ole suletusest tõepoolest juttugi.
Ise käed külge

Nii Soeson ise kui ka hooldekodu personal suhtuvad mõisa aupaklikult ning on siin palju ise oma jõududega ära teinud. Juhataja on kirjutanud kokku 15 rahastamistaotlust neist seitse on rahuldatud. Vald on siis alati andunud ka omaosaluse. Aeg-ajalt aga võetakse hooldekodu töötajaskond kokku ning pannakse näiteks koos tapeeti või paigaldatakse uut põrandat, seda muidugi muinsuskaitse nõuandeid arvestades.

„Suures hoones on ikka vaja suuremaid ja väiksemaid töid teha. Kõigele aitab kaasa ühtekuuluvustunne, hea ja sõbralik läbisaamine," rääkis Soeson.
OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Foto: Kaisa Saarmann

Heale ja mõistvale suhtumisele ning koostööle viitab ka seinal asuv Muinsuskaitseameti poolne tänukiri Anne-Aime Soesonile kultuuripärandi heaperemeheliku hoidmise eest. „See on ühtlasi tänu tervele hooldekodu kollektiivile," kiitis juhataja.

Praegu on käimas suur töö, mille lõpptulemust ei pea enam kaua ootama: „Lõpuks saame majja lifti. Liftist oleme unistanud aastaid, ehitus toimub  asutuse eelarveliste vahendite arvelt. Meie klientidest umbes pooled on voodihaiged ning nende transportimine alumisele korrusele ja õue on olnud komplitseeritud. Lift on suureks abiks nii neile, kui ka meie töötajatele," rõõmustas Soeson.

Mõisa on hoolega taastatud

Uderna mõisa sisenedes on näha, et selle alumise korruse ruumid on väga heas seisus. Siin asub juhataja kabinet ehk nö pääsukeste saal, suur saal, tegevustuba, köök ja söögisaal.

Suures saalis peetakse klientide ja personali  sünnipäevi ning suuremaid juubeleid, toimuvad hommikused võimlemistunnid. Klientidele käivad esinemas tantsijad ja lauljad.

Ruume läbivad ornamendid jätavad väga eheda mulje ja kui ei teaks, ei oskaks arvatagi, et need on tegelikult papjeemašee. See tähendab lihtustatult, et tegu on paberist või papist tehtud massist erilisel moel vormitud ornamentidega.

Maja teisel korrusel on hooldekodu klientide ruumid, sinna on ehitatud vaheseinad, et pakkuda neile privaatsust. Laed on aga kõrged ning õhku ja avatust on palju. „Siin ei kummita, kui te seda teada tahate," ütles Soeson naerdes ja lisas, et õhkkond on siin igati positiivne ning maja hea aura on tunda ka hilja õhtul üksi tööd tehes. Üks oluline detail on teisel korrusel veel, nimelt leiti siit tööde käigus laemaaling, mis jäeti paistma ka pärast remonti, et anda aimu, millised mõisa laed kunagi välja võisid näha.
OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Foto: Kaisa Saarmann
Anne-Aime Soeson on Uderna mõisas töötanud juba mitu aastakümmet ning on mõisa suur fänn. Ta on tundnud suurt huvi ja uurinud Uderna mõisa ajalugu. „1990 aastal käis siin külas kunagise mõisniku lapselaps, ainus mälestus, mis talle siit oli jäänud, oli karutopis ja tammede allee.  Sellest saimegi idee lasta mõisaparki teha puidust karukuju,  skulptoriks Robert Ollo," rääkis hooldekodu juhataja. Mõisaomanike sugulastega on side säilinud ja viimati külastasid nad Udernat eelmise aasta suvel. Pilte ja infot endistest mõisaomanikest on Soesonil palju.
OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Foto: Kaisa Saarmann
Viriseda ei saa

Ehkki hooldekodu juhatajal on mitmeid ideid, näiteks soovitakse taastada mõisamaja ees asuv peatrepp, renoveerida keldrikorrus, uuendada katus ja fassaad, ei ole raha nende teostamiseks korraga kusagilt võtta. Suureks unistuseks on kunagi taastada mõisa kellatorn.

 „Ma ei kurda. Kui virised, siis ei lähegi hästi," ütles Soeson.

Ansambel Corelli Musicu poolt avati 2012 aasta suvel heategevuslik fond hooldekodu välisvalgustuse rajamiseks. Eelmisel nädalal korraldas  ansambel Heino Tartes ja Sõbrad heategevusliku kontserdi avatud fondi toetuseks.

"Veel veidi kannatust ja mõis saab peagi õhtuvalguses särama!" oli Soeson lootusrikas.

Kuutasu Uderna hooldekodus on 511,29 eurot, mis on Soesoni sõnul hetkel Tartumaa  odavamaid.

Ei ole palju neid, kes saavad öelda, et veedavad oma vanaduspäevi uhkes mõisas.