Õigupoolest on tegu kultuuriliselt mitmekihilise taiesega: Arno Liiveri näoga Arno ja Aare Laanemetsa näoga Toots on asetatud Quentin Tarantino 1994. aastal valminud kultusfilmi "Pulp fiction" konteksti. See tähendab, et grafiti kopeerib kaadrit nimetatud musta huumori sugemetega krimifilmist, ainult tegelaste näod on asendatud Oskar Lutsu jutustuse järgi vändatud filmi "Kevade" tegelaste omadega. Ka juures olev tekst "Sure, koer" pärineb Joosep Tootsi suust. Kes mõlemat filmi näinud, saab tunda topelt-äratundmisrõõmu ning imetleda, kui vaimukalt autor kahe eri teose vaimsuse kokku on "sulatanud".

Taiese juures olev signatuur annab teada, et selle autoriks on Eestis üsna tuntud tänavakunstnik, kes on varjunud pseudonüümi Edward von Lõngus taha.

Küsimusele, kas ta hoonete grafitiga kaunistamiseks nende omanikelt luba ka küsib, vastas von Lõngus: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid avalik ruum, mis tähendab, et see kuulub meile kõigile. Tänavakunstnikud on nagu tõelised timurlased, kes oma uneajast ning enda kulu ja kirjadega proovivad maailma teiste jaoks ilusamaks ning huvitavamaks kohaks teha."

"Oma asjade salaja toimetamine käib vist, jah, sedasorti kultuuri juurde," tõdes ka Jõgeva Majandusühistu juhataja Toomas Vahur. Von Lõnguse grafiti suhtes oli ta igati positiivselt meelestatud. "Peaks vist autorile vihjama, et meil on veel selliseid suuri halle seinu," lisas Toomas Vahur muiates.

Ka ülejäänud, kellelt arvamust sai küsitud - vallavanem Urmas Astel, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann ning Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi abituriendid Kärt Puuraid ja Taavet Tralla - olid grafiti suhtes positiivselt meelestatud.

Loe pikemalt Vooremaast.