Foto: Avinurme Elulaadikeskus

"Mõte arendada vanas pastoraadis asunud Avinurme koduloomuuseumist kohalikku elulaadi tutvustav ja kandev keskus sündis muuseumi, koguduse ja valla koostöös. Eesmärgiks oli Avinurme vanima kogukonnahoone renoveerimine ja aktiivsesse kasutusse võtmine paikkonna ajaloo ja elulaadi tutvustamiseks, siinsete puutöötraditsioonide säilitamiseks ja edasiandmiseks. Lisaks ka turismiarenduseks ning kogukonna aktiveerimiseks, tuginedes kodukoha arendamisel ühtaegu traditsioonidele ja tänastele võimalustele," võttis Avinurme Elulaadikeskuse juhatuse liige Küllike Pärn kokku projekti idee.

Aastal 2007 muutus plaan konkreetsemaks. Valla ja koguduse eestvedamisel alustati külastuskeskuse arendamise kontseptsiooni ja teostatavus-tasuvuse analüüsi (TTA) väljatöötamist. Selleks saadi toetust regionaalministri haldusala Piirkondliku arengu kavandamise programmist. Juba järgmisel aastal loodi ka sihtasutus keskuse arendamiseks.

Taotlusprotsess ise käis EAS-i protseduuride järgi. Protsessi käigus pidi tõestama oma idee uudsust, olulisist ja elujõudu. Tõestama, et Avinurme on koht Eestimaal, mis väärib külastamist, et sealse kogukonna ettevõtmisi, tööoskusi ja eluhoiakuid on huvitav minna uudistama ja millede arendamisse on arukas investeerida.

Kaks sündmust, mis andsid julgust ja indu

"Hoogu, innustust ja entusiasmi andis esmalt 2002. aasta, kui kultuuriministeerium kaalus UNESCO vaimse pärandi keskuste nimetamisvõimalusi Eestis. Avinurme puutöö kui elulaad oli üks kultuuriministeeriumi poolt pakutud võimalik nimistu kandidaat. See innustas paikkonna elulaadile, selle kujunemisele, arengule ja tulevikule ning meie kodukandi tutvustamisvõimalustele mõtlema ja tulevikuplaane tegema," ütles Pärn.

Samalaadse süsti andis 2008. aastal ka väikese Avinurme valla teine koht EAS-i Eesti Avastamata Aarete konkursil, mis tutvustas pärandkultuuril tuginevaid turismikeskusi. Teine koht saavutati Viljandi linna järel ja Põlva maakonna ees.

Millist kasu on Avinurme saanud?

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme raames rekonstrueeriti esmalt Avinurme vana pastoraat, aleviku vanim muutumatuna säilinud kogukonnahoone, Avinurme Elulaadikeskuse külastuskeskuseks.

Majas asuv külastuskeskus koos piirkondliku turismi i-punkti ja muuseumiga on teinud suurt tööd Avinurme identiteedi ja olemuse tutvustamiseks, toonud sinna külastajaid nii Eestist kui kogu maailmast - Jaapani tudengitest Ameerika ajakirjanikeni.

Käsitööpood tutvustab siinsete meistrite ja väikefirmade toodangut, pakkudes meistritele oma toodete müügi- ja arendusvõimalusi. Pidevalt suureneb nii toodete sortiment kui müüjate arv. Korraldatakse koolitus- ja tootearendustegevusi. Koos meistritega osaleti Loov Eesti Pesa projektis. Töös on piirkonna koostöövõrgustiku arendamine.

Mahedale ja tervislikule toidule ning piirkonna köögitraditsioonide jätkamisele suunatud keskuse köök toitlustab nii külastajaid, pidu- ja peielaua tellijaid, kui ka kõiki teisi, kes soovivad nautida kohalikke maitseelamusi ja toitu. Köögikursustel õpetatakse toiduvalmistamist nii piirkonna vanas traditsioonilises leivaahjus kui kaasaegseid köögiseadmeid ja trende kasutades.

Toimuvad töötoad külastajatele ja õpilastele, samuti koolitused elukestva õppe võimaldamiseks kogukonnale ja turistidele.


Avinurme kui puutööpealinn

Nüüd, kui valmis on Elulaadikeskus, jõuab kordi enam külastajaid muuseumi, et ekspositsiooni "Puust sündinud elu" kaudu avastada siinse rahva sajanditevanune oskus elada "puust tehtud rahast".

Külastajate ja Avinurme meistrite toodangu tutvustamise kaudu tegutseme selle nimel, et Avinurme kinnistuks Eesti kaardil jätkuvalt puutööpealinnana ehk tünnipealinnana või Jännimeistrite kuningriigina, nagu siinseid meistreid tutvustas kunagi Osvald Tooming.

(Jänn on suur lihasoolamiseks mõeldud tünn, mis oli riistameistri meistritöö oskuste kinnitus. Soolaliha nõu valmistamisega ei tulnud kaugeltki kõik toime.)

Tulge Avinurmet avastama!

"Me töötame selle nimel, et Eesti turismireiside korraldajad leiaks Avinurme ja siinsed võimalused, et tulla külla, saada emotsioone isetegemise lustist, maitsta ehtsat ja ehedat elulaadikööki. Lisaks saab näha ja osta kaunist ning kordumatut Avinurme käsitööd ja viia kaasa muljed Eesti külast, kus inimesed on uhked oma traditsioonide, oskuste, kodude ja kooli üle," rääkis Küllike Pärn.

"Just töö tegemise oskused on need, mida tahtsime ühest küljest külalistele näidata, kuid ka oma inimestes alles hoida ja edasi arendada. Teha kõike seda tänase päeva kontekstis nii, et neist teadmistest homsekski päevaks tuge ja teadmisi saada. Kanda kogukonnana nn metsaeestlaste elulaadi, meie rahva oskust elada metsas, metsa toel ja abil. Külastuskeskus oma töötubade, köögi ja poega on selle nägemuse kehastajad ja pakuvad ekspositsioonile täiendust oma tegevuste ja kogemuste poolega," ütles Pärn lõpetuseks.

Tuntumad Avinurmes toimuvad üritused: Tünnilaat, Jõulubasaar ning Kevadmätas

Projekti nimetus I: Avinurme Elulaadikeskuse perspektiivse väljaarendamise kava koostamine (2007-2008)

Toetusmeede: Piirkondliku arengu kavandamine

Projekti maksumus: 11688 eurot

Toetus riigieelarvest: 9771 eurot

Projekti nimetus II: Puu- ja käsitöö elulaadikeskuse käivitamine Avinurmes (2009-2010)

Toetusmeede: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

Projekti maksumus: 957 996, eurot

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus: 814 296 eurot

Meetmed on osa regionaalarengu programmidest, mis on välja töötatud Siseministeeriumis regionaalministri valitsemisalas ning mida rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.