Aastavahetusel valminud maja kuulub nii 2006. aastal tegevust alustanud klubile kui 2010. aastal loodud vabatahtlikule merepäästeühingule. See rajati merepäästjate ja päästetute jaoks, et neil oleks pärast päästeoperatsiooni võimalus soojas olla. Maja saab ka seminarideks ja pidulikeks puhkudeks välja rentida. Kaptenimaja rajati tühjale kohale Rohuneeme sadamas, selle ehitamiseks ei kirjutatud ühtegi projekti ega taotletud raha - Kimmeli sõnul polnud aega projekti kirjutamiseks, kuna merepäästejuhtumite arv aina kasvas. 

Kaptenimaja Rohuneemes

Ainuüksi sel aastal on olnud neid üle 20, kuue tegutsemisaasta jooksul kokku on olnud üle 100 päästmist või abi vajava juhtumi. Tunnustuse pälvis niihästi loodusesse sobitatud hoone, kus on merevaatega leiliruum, kui ka selle ümbrus.

Žürii liige Ene Lill rääkis, et hindamisel arvestatakse ka tarbeaeda ja soovitas kõigil aiaomanikel kas või väike peenramaa rajada. "See on väga ökoloogiline," märkis Lill. 

Kristjani tee 8 Miidurannas

Anne Vahemäe, kes on tänavu vallas 14. korda peetud kauni kodu konkursi žüriis olnud algusest peale, rääkis, et aastate jooksul on tekkinud rohkem just tarbeaedu. "Oli aeg, kus aiad olid väga steriilsed - vaid muru, lilled ja kõrghaljastus," rääkis Vahemäe. "Nüüd on näha, et inimesed on hakanud enam tarbeaiale mõtlema ja see on kenasti ühendatud iluaiaga." Aedades on tema sõnul ka rohkem viljapuid ja marjapõõsaid.

Perekond Purde suure pere enam kui 800 m2 suuruses aias tõstis žürii esile paekivi oskuslikku kasutamist, lastesõbralikku kodu ning elumaja looduskeskkonda sobitamist nii, et puud on jäetud kasvama. Lastesõbralikus aias võtab suure osa enda alla mängumaa kiikede ja ronimisvõimalustega. 

Kalamäede liigirohke aed.
Kalamäede liigirohke aed.

Tarbeaia moodustavad terrassil pottides kasvavad köögiviljad, aias on mitut liiki viljapuid. Lisaks krundile kasvama jäetud kümnele kasele ja tammele on pererahvas istutanud mände. Peres kasvab neli last - vanim neist 16, noorim kuuene. "Emme teeb ja meie aitame," rääkis 10aastane Kertu aiatööde kohta.

Tunnustuse pälvinud Marju Tark Miiduranna külast on meretuuli trotsides rajanud kauni aia, kus on ka kena tarbeaed, mis on perenaise sõnul pigem katsetamiseks. Tänavu kasvatas ta kurki ja tomatit, maasikaid ja maitsetaimi.

1999. aastast alates Miidurannas elanud Tark rääkis, et aeda planeerides küsis ta nõu asjatundjatelt, sest esialgu oli seal vaid lage maa, kuid aastatega on omal algatusel ka teid ja peenraid lisatud. "Mul on siiralt hea meel selle tunnustuse üle, see mõjus nagu pai," sõnas Tark. "Kuna ma ei kasuta aedniku abi, siis on see tõeline tunnustus."

Kelvingist pälvisid tunnustuse kaks aeda. Konkursi lõpetamisel osales perekond Kalamäe, kellel on kaunis liigirohke aed, mille rajamist alustati 1998. a tühjalt kohalt. Krundil olid vaid sootaimed, mõned kased ja rändrahnud.

Krundi haljastusplaan telliti tuntud aiakujundajalt Irma Tunglalt, kuna oli kindel soov rajada iluaed, aga kogemusi ja teadmisi nappis.

"Kõik istutus- ja hooldustööd oleme teinud koos abikaasaga. Tänu Irma Tungla esialgsele valikule on meie aed saanud liigirohke," rääkis Külli Kalamäe. Aias on marjapõõsad, viljapuud, väike peenramaa ja suur iluaed. Taimede valikul jälgitakse, et need kasvaks sobivates tingimustes ja oleks dekoratiivsed.

Luua metsanduskoolis 2009. aastal maastikuehituse eriala lõpetanud Külli Kalamäe ütles, et õppima ajendas teda soov saada süvendatud teadmisi iluaiandusest, aiakujundusest ning taimehooldusest.

Nüüd, kui kogemusi on rohkem, tuuakse aeda taimi, mis ei ole väga tavalised ega levinud. Järjest enam pakuvad huvi püsililled. 

Linkide aed Kelvingis

Kalamäed pole pühendanud palju aega ja hoolt mitte ainult oma koduaiale, vaid püüavad kauni kodu ideed propageerida oma külas laiemalt ning on Kelvingisse loodava aiandusühistu eestvedajad. "Esimesele koosolekule oli vastukaja elav, kuid kuna praegu veel reaalselt midagi tehtud pole, oleks enneaegne millestki rääkida," arvas Kalamäe.

Tunnustatud kaunite aedade omanikud said tänutäheks kinkekaardid, raamatud ja lilled. Igal aastal on mõni Viimsi koduaed saanud tunnustuse ka ülemaalisel president Lennart Meri taasalgatatud kauni kodu konkursil.

Viiu Purde aed Leppneemes

"Kaunis kodu 2012" konkursi võitjad

Marju Tark - Kristjani tee 8, Miiduranna küla. Armastuse ja hoolivusega rajatud kodu ja hoitud aed.

Viiu Purde - Sarapiku tee 4, Leppneeme küla. Eesti rahvuskivi oskusliku kasutamise ja lastesõbraliku kodu rajamise eest.

Perekond Kalamäe - Eha tee 9, Kelvingi küla. Kauni liigirohke aia rajamise eest.

Perekond Link - Koidu tee 40, Kelvingi küla. Kodu kui kaunis tervik - arhitektuuri ja looduse harmoonias.

MTÜ Tallinna Veespordi Klubi - Sadama tee 11, Rohuneeme küla. Konkursil "Viimsi Kaunis Kodu 2012" ära märgitud ehitis.