FOTOD: TOP 10 kallimad müügis olevad mõisad Eestis
Taasiseseisvumise algusaastail osteti usinalt kokku mõisaid, loodeti tulevikus nende pealt müügitulu teenida. Paraku ei läinud just kõik sellised plaanid nii nagu omanik oleks oodanud. Selle tulemuseks on hooletusse jäetud kolossid, mis lagunevad. Nii vaatab meile Harjumaal Nissi vallas vastu klassitsismi üks meistriteoseid Riisipere mõis. Loe ja vaata selle suursuguse mõisa kurva saatuse kohta artiklist: FOTOD: Kunagi suursugune Riisipere mõisahoone on masendavas seisus
Igal aastal on siit-sealt aga kuulda ka rõõmusõnumeid, et mõni mõis on plaanis korda teha. Eelmine aasta tõi näiteks teate, et Kernu mõis taastatakse ajaloolisel kujul.
Kui on soov saada mõisaomanikuks
Ehkki Laugu mõisa Saaremaal Leisi vallas saab omandada 45 000 euro eest, on valdav osa mõisaid siiski kallimad, ulatudes kuni 1 600 000 euroni. Toome esikümne teieni. Muide, eelpool mainitud Riisipere mõis on müügis 350 000 euro eest.
10. Nabala mõis, Harjumaa Kiili vald. Hind, 410 000€
14 toaga hoone, magamistube 8, üldpindala 600 m². Krundi pind on 14,4 hektarit. Magamistubades on praegu voodikohti kokku 35-le külalisele.
Praegune mõisa peahoone on ehitatud arvatavasti 18.-19. sajandi vahetusel. 1990-tel aastatel on hoone esiküljele lisatud kahekorruseline kaaravadega rõduehitis ning välja ehitatud teise korruse ruumid. Peahoone juurde kuulub ka sellega harmoneeruv abihoone (garaaž, laoruumid jms). 1990ndatel aastatel on hoone esiküljele lisatud kahekorruseline kaaravadega rõduehitis. Kaasajal on mõis eravalduses ning kasutusel mitmesuguste ürituste läbiviimise kohana.
9. Meeri mõis, Tartumaa Nõo vald. Hind, 455 000€
Elamispinda on siin 2628,4 m². Kinnistu pindala on 14 hektarit.
Meeri mõis ehitati aastal 1893 ühekorruselise hoonena. 1970 aastal ehitati mõisahoonele teinekorrus ja juurdeehitus. Mõisahoone kõrval paikneb kaunis ja ajalooline mõisapark. Lähiümbruses asuvad tall, majandushoone, küttematerjali kuur. Hoones tegutses 2000ndate keskpaigani kool.
Üldpind 713,8 m², tube 14. Krundi pindala 7,21 hektarit.
17saj. ehitatud mõisahoone, mis on suures osas restaureeritud. Hoone juurde kuulub ca 7ha suurune maavaldus, mis ulatub välja Vihterpalu jõeni, ning millest ca 2ha on mõisapark. Kaugus Tallinnast umbes 60 kilomeetrit. Mõis on eravalduses
Üldpindala 1905 m², krundi pindala 50 hektarit.
Mõisa muudab ainulaadseks tema nelja saarega ja ca 10 ha suuruse mitmekülgse reljeefiga mõisapark. Kolu mõisa peahoone valmis 1890 aastal, 1886. aastal mahapõlenud puithäärberi asemele. Vahepeal oli Kolu mõisas näiteks kultuurimaja. Mõisa peahoones on alustatud renoveerimistöödega, mille käigus on paigaldatud uus katus. Kandekonstruktsioonid on taastatud, aknad ja uksed osaliselt renoveeritud, mõisasse on sisse toodud kütte- ja veevarustus trassid. Mõis on eravalduses.
Üldpindala 3500 m². Krundi suurus 52 hektarit. Kaugus Tallinnast 115 km. Objekti kaugus merest on ca 2,5 km.
Mõis asub looduslikult kaunis pargis, kus on kaks tiiki. Mitu aastakümmet tühjalt seisnud ja tugevalt lagunenud hoone läks 1999. aastal eravaldusse ning siis alustati selle restaureerimisega. Tänaseks on korda tehtud kõik mõisa kõrvalhooned ning osaliselt ka peahoone. Mõisa aias on palju kandvaid puid ja põõsaid. Maasikaid korjab pererahvas suvel ca 300 liitrit. Mõisa omanikud on soomlased ning nad on varem meedia vahendusel tunnistanud, et on sunnitud oma kodust loobuma, sest mõisa ülalpidamine on kallis. Samas peab nende ees mütsi maha võtma, et väärikas paik uuesti elule äratati: „Kui selle ostsime, siis oli see täiesti lagunemas ja võssa kasvanud," ütles üks omanikest. Mõisa müük ei ole kerge, juba 2008. aastal pandi see pisut üle miljoni euroga müügile.
Üldpindala 640 m², krundi pindala 16,4 hektarit.
Kaasajal on säilinud vaid hoone vasakpoolne kahekorruseline osa. Hoone on Teise maailmasõja järgsel ajal olnud kasutusel nii sidejaoskonna kui ka kauplusena. Kaasajal on mõis eravalduses. Müüakse Linnamäe mõisa koos mõisa läheduses asuvate kinnistutega. Nende hulka kuuluvad ka metsa- ja põllumaa ning majad. Üle tee asub Magasiait, mis on renoveeritud ja töötas kauplus-kohvikuna. Samas on Magasiaidas teisel korrusel olemas ka eluruumid.
Krundi suurus on 70 hektarit.
Mõisa territooriumil asuvad peahoone ja valitsejamaja ning aida, tõllakuuri ja teenijatemaja varemed. Nimetatud hoonetele on koostatud projektid ja äriplaan eesmärgiga rajada sinna kõrgetasemeline butiikhotell. Peahoone renoveerimine on lõppjärgus. Mõisahoone on ümbritsetud pargiga, kus paikneb ka renoveeritud tiik. Park on ümbritsetud renoveeritud paekivimüüriga. Kinnistule on rajatud peahoonet ja aidahoonet ühendav tunnel.
2008. aastal kirjutas Pärnu Postimees, et Kõima mõis on päästetud hävingust. Selgus, et eraomanikult, kelle käes oli mõis väga kehva seisu sattunud, ostis selle Max Kinnisvara. Tõepoolest, mõis on päästetud, kuid kahjuks on osaühing Kõima Mõis OÜ pankrotis ning 2008. aastal välja hõigatud suured plaanid ei saanudki teoks.
3. Oti mõis, Saaremaa Pöide vald. Hind, 990 000€
Üldpindala 1000 m², krundi pindala 5,3 hektarit.
Oti mõis asub vaid pooleteise tunni kaugusel Tallinnast iidsel mereäärsel alal. Mõisahoone on sobilik kasutamiseks nii hotellina, kui ka privaatse koduna. Pealinn, Kuressaare, asub kõigest 50 km kaugusel ja Orissaare ainult 8 km kaugusel, kust saab osta kõike hädavajalikku. Oti mõisas tegutseb praegugi hotell. Klikkides hinnakirjale on sul kaks võimalust, kas rentida tuba või osta mõis. Kõrgeim rendihind on seal 150 eurot öö, seda siis mesinnädala sviidi eest turismihooajal.
Üldpindala 2317 m², krundi pindala 9,7 hektarit.
Kogu kompleks asub kolmel eraldi krundil ning siin on vajalikud ruumid seminarideks, pidudeks, majutusteks ja sportimiseks. Mõisa peahoone ehitati 1820-30tel aastatel ühekorruselise klassitsistliku kiviehitisena, kuid ehitati 1894 arhitekt Friedrich Modi projekti järgi ümber historitsistlikuks. 1995. a.-l alanud renoveerimistööde käigus on ehitatud 18 rajaga minigolf, bowlingusaal ning majutusteks mõeldud kõrvalhoone.
Üldpindala 3000 m², tube 29. Rannajoone pikkus 300 m.
1760-70tel aastatel püstitasid von Baranoffid mõisa praeguseni säilinud barokse kivist ühekorruselise peahoone. Tollal rajatud peahoone koosneb kivikatusega keskosast ning otstel asuvatest madalamatest tiibhoonetest. Hoone keskosa pärineb arvatavasti 17. sajandi kiviehitistest. Peahoone läheduses paikneb hulk 18. sajandil ehitatud kõrvalhooneid - ait, tall-tõllakuur, valitsejamaja ja teenijatemaja - osa neist säilinud, osa on varemeis. Kuni 2000. aastani tegutses mõisahoones kool. Praegu on see eravalduses.
