FOTOD: Väikekoha pood ei jäta näljaseid ja januseid reisijaid hätta

Kärt ja Kertu väisavad Valgamaa pisikesi külasid, et teada saada, mida sealsed inimesed mõtlevad ja kuidas ränduritesse suhtuvad. Neiud on jõudnud Sangastesse.Esimese päeva lõpp-punktiks valisime Sangaste mõisa lossihoovi. Sealse RMK telkimisalal pidavat olema puukuur, mis kaitseks meid öösel vihma eest, kui ilmataat vihma tagasihoidmisega armuline pole.

Olles sõitnud piisavalt maanteel, keerasime Keeni-Sangaste vahel asuvale külateele. Nii paremale kui vasakule jäid meist suured lehmafarmid ning kahes kohas märkasime silti "Kanad". Kuigi nälg näpistas valusalt kõhtu ning veel enam kiusas janu, ei hakanud me seekord farmidesse minema. Otsustasime riskida ja sõita otse Sangaste lossi välja. Kertu mäletas, et seal kõrval olevat kortermajas üks omapärane pood.

Kortermaja juurest leidsime sildi "Pood "Turist", avatud 10 - 18". Seega olime poolteist tundi hiljaks jäänud. Kuid me ei andnud alla. Astusin kahekordsesse paneelmajja sisse ning koputasin poe vastas oleva korteri uksele. Uksele tulnud naine suunas mind sõbralikult teisel korrusel elava müüja juurde. Küsisin temalt, kas oleks kuidagigi võimalik poest midagi osta, kuna oleme väga pika teekonna läbinud, näljased ning janused. "Loomulikult, kohe tulen alla," vastas vanem naisterahvas krapsakalt, sulges ukse ning võtmete kõlisedes oli mõne sekundi pärast "Turisti" avamas.

"Kuidas te nii suurte kottidega reisida saate," küsis vanaproua murelikult. Veennud teda, et ratta seljas ei tunnegi raskust, mis sul seljas või küljes, soovis ta meile jaksu ja head teed.

Jätkub...