Haaslava Meeskoor tähistas 90. juubelit
Asutamisaasta ja -kuupäev pandi paika kokkuleppeliselt 1931. aastal. Kaudselt võib meeskoori eelkäijaks lugeda ka Haaslava Tööliste Ühingu laulukoori, mis tegutses 1920-1922. Tööliste ühingul oli segakoor, kus laulis kümmekond meest ja mõned naised. Koor loodi suvel 1920 ja esimene kontsert toimus 16. oktoobril 1920. Tööliste ühingu lagunedes asutasid sealsed laulumehed meeskoori. Haaslava Tööliste Ühingu laulukoori, Tuigo meeskoori ja Haaslava Meeslaulu Ühingu ja koori asutaja oli Aksel-Herman Rüütli.
Tuigo Meeskoor tegutses 1923-1931 ja Haaslava Meeslaulu Ühingu meeskoor 1931-1940.
Tuigo Meeskoori asutajad olid: Aksel Rüütli, Leonhard Toom, Alfred Toom, Valdur Toom, Eduard Palla, Aleksander Koorits, Gustav Prost, Alfred Kakko ja Leonhard Hansen.
Eelnevas protokollis on kirjas, et „meeskoor on teotsenud vahetpidamatult...- Võib-olla olid asjad tõesti nii, kahjuks ei ole sügisest 1925 kuni 1926. aasta lõpuni Tuigu koori tegevusest mingit märki. Suvel 1926 tähistas karskusselts „Priius- oma 25 juubelit, pidulikul kontsertaktusel olid kohal ja esinesid kõik kohalikud ja ka kaugemad laulukoorid. Tuigu meeskoori osalejate nimekirjas ei olnud. Edaspidi tegutses aga koor vahetpidamata.
Tuigu meeste repertuaaris olid laulud - „Kevade laul -, autor K. J. Hannikainen, „Maru merel - J. Dürner, „Ööpik - A. Läte, „Oma saar - J. Simm, „Ootus - K. A. Hermann, „Õitsev meri - R. Tobias, „Priiuse hommik - K. Türnpu, „Eesti laul - K. A. Hermann jne.
1923. ja 1928. aastal esines meeskoor Tallinnas VIII ja IX laulupeol.
Haaslava Meeslaulu Ühing asutati 15. jaanuaril 1931. Tuigu koolimajas olid koos Aksel Rüütli, Leonhard Toom, Valter Toom, Aleksander Koorits, Johannes Rüütli, Karl Erss, Leonhard Hansen, Aksel Meoma, Alfred Toom, Gustav Prost, Eduard Palla, August Tohvert, Johannes Tohvert ja Eduard Evard. Enamik kokkutulnuist olid Tuigu meeskoori liikmeid, kuid oli ka karskusselts „Priius- meeskoori liikmeid.
Aksel Rüütli rääkis oma kõnes põhjustest, miks on vaja luua meeslaulu ühing: Haaslava karskusselts Priius ei ole andnud lauljatele vajalikke võimalusi, lauljad ei ole leidnud karskusseltsilt tarvilist vastutulekut ja vastukõla. Karskusseltsi ülesanne iseenesest jätab kõrvale muusikaliste kalduvustega huvid.
Kui nii, siis on ju hästi. Oleks Priius omal ajal karskuspropaganda kõrval aktiivselt veel muusikaga tegelenud, jäänuks meeslaulu ühing loomata ja võib-olla ei oleks meil tänapäeval meeskoori, ühte olulist Haaslava firmamärki.
"Pärast läbirääkimisi otsustatakse asutada meeslaulu ühing, milline ettepanek ühel häälel vastu võetakse. Ühingu nimeks otsustatakse võtta "Haaslava Meestelaulu Ühing" ja tegevliikmeks lugeda igaüks, kes senini laulnud Tuigo meeskooris, kuna uued liikmed võetakse vastu põhikirja alusel. Liikmemaksuks määratakse 50 senti aastas. Ühingu töökavasse võetakse lauluõppimine ja liikmete muusikalise hariduse täiendamine. Otsustatakse üksmeelselt osa võtta 10. üldlaulupeost.
Sügisel 1931 loodi ühingu juurde salong orkester. Esialgu oli „bändis- 4 viiulit, klarnet ja klaver („Priiuse- seltsimaja muusikariist). 1933 oli koosseisus 3 viiulit, tšello ja klaver. 1940 oli koosseisus 2 viiulit, 2 tšellot, klarnet, trompet ja klaver (klarnet ja trompet olid Kaitseliidu Haaslava kompanii orkestri muusikariistad). Muusikud olid kõik ühingu liikmed, vaid klaverimängija oli mitmel korral väljastpoolt palgatud. Salong orkester esines lisaks ühingu üritustele ka teiste valla organisatsioonide pidudel.
Ühingu meeskoor esines 1931. aastal 10 korda. Osaleti valla seltskondlike organisatsioonide, karskusseltsi „Priius- pidudel ja korraldati oma üritusi. Sama tihe esinemisgraafik oli ka järgmisel aastal. 13. novembril 1932, ühingu aasta peakoosolekul ütles A. Rüütli: „„Priiuse- ja teistel pidudel oleme meie alatasa esinenud lauludega. Kas see on aga õige ühingu edule, kas ei ole meie teinud siin viga. Oleme muutnud end liiga tiheda esinemisega igapäevaseks ja seesugune nähe ei paku publikule huvi. Sellepärast peaksime esinema palju harvemini, kasvõi 2-3 kord aastas, hästi viimistletud kavaga hulgalise publikumi ees, nagu seda teevad meie suuremad vennad, Tartu ja Tallinna meeslaulu seltside koorid.
1933 esines koor 5 üritusel. Edaspidi ürituste-esinemiste arv oli 6-7 aastas.
Suvel 1933 oli arutlusel lipuvalik. „Teiste seas jäi võitjaks kunstnik Ahase poolt tehtud lipukavand. Esiküljel helesinisel põhjal valgete tähtedega Haaslava Meeslaulu Ühing ja vasakus ülemises nurgas stiliseeritud lõokese kuju. Teine külg valge, keskel ühingu märk, kullatud äärtega, ülal sakilise kaarega kahe ristiasetatud tammeoksa kaunistusel kullavärviline lüüra kuju ja ühingu nimetähed, HMÜ.- „Pärast läbirääkimisi otsustati lõokese kuju asemele paigaldada ühingu märk, lipu mõlemad pooled valmistada keskpärast sinist värvi kangast ja kokkuhoiuks jätta ära lipunarmad.
Kevadel 1934 ehitasid kooriliikmed „Priiuse-seltsimaja näitelavale kõlakoja - „et laulud paremini kõlaks". Ka tehti ümber näitelava eesriide liikumisseadeldis, nii et eesriie avaneb keskelt kahele poole. Selleks kulus kokku 40 krooni.
11. augustil 1935 korraldati esimene Haaslava meeslaulupäev. „Et süvendada sõprussidemeid Haaslava ümbruskonna meeskooride vahel, leiab ühingu juhatus olevat tarviliku korraldada Haaslaval Kurepalus meestelaulu päeva. Laulupäev peetakse kaitseliidu maja aias-
Meeskoori repertuaaris olid laulud - „Meeste laul- E. Võrk, „Mu sünnimaa- T. Vettik, „Mu Eestimaa- K. Türnpu, „Kostku laulud- A. Läte, „Kevade tunne- K. Türnpu, „Varas- R. Tobias, „Nooruse aeg- E. Aav, „Laeva nägin mastiga- J. Aavik, „Hakkame mehed minema- G. Ernesaks, „Enne ja nüüd- M. Härma, „Sangarite laul- R. Päts, „Aimdus- J. Simm, „Lahkudes- K. Türnpu, „Mäevaimude laul- S. Palmgren, „Sügisel- A. Horvath, „Malemäng- A. Läte, „Väiksele isamaale- K. A. Hermann, „Mu õnn- A. Läte, „Sind surmani- A. Kunileid, „Mu süda- A. Kapp, „Kõrr-kõrr- R. Ritsing, „Nüüd ma tahan mõõka tõsta- M. Lüdig, „Päike vajus pärnapuule- G. Ernesaks, „Piibutobi laul- T. Vettik, „Hällilaul- M. Saar, „Lahingu ratsud- E. Võrk, "See on Eesti laul" A. Kapp, "Eestile" J. Simm, "Vares vaga linnukene" E. Oja, "Joomalaul" S. Palmgren, "Oh esä kõrgõh üleväh" R. Ritsing, "Uinuge langenud kotkad" E. Võrk, "Ärka üles isamaa" A. Läte jne. Nägu näha pärines valdav enamus laule Eesti heliloojate loomingust. Üht nende seast väärtustati eriliselt.
10. jaanuaril 1940 valiti ühingu auliikmeks helilooja Aleksander Läte. "Aksel Rüütli oma sõnavõtus märgib helilooja teeneid ja erilist kohta Eesti muusika ajaloos. A. Läte on olnud esimene helilooja, kes eesti lauludesse tõi uusi sihte, suutes vabaneda sellel ajajärgul mõõtuandvast saksa järelromantilisest mõjust. Tema misel saab ettepanek kõigi häälte pooltoleku.
1940. aastal olid HMÜ liikmed ja laulsid meeskooris - Gustav Voites, Maks lilla, Leo Sula, Eduard Palla, Leopold Jerkavits, Albert Kopli, Karl Voites, Paul Kiin, Rudolf Sula, Theodor Silm, Paul Kalvet, Leopold Toom, Johannes Rüütli, Edgar Koorits, Oskar Roosaar, Gustav Prost, Valdur Toom, Albert Kakko, Aksel Meoma ja Aksel Rüütli (dirigent).
Vastavalt „poliithariduse seadusele- likvideerisid punased võimumehed sügisel 1940 kõik vabahariduslikud organisatsioonid. Haaslava Meeslaulu Ühing lõpetas tegevuse 27. oktoobril 1940. Veerand sajandit hiljem äratati Haaslava meeskoor uuesti ellu.
