Haaslava vallas loodud ja tegutsenud muusikakollektiivid: keelpillide kvartetist salongorkestrini

Eelmise sajandi alguse pidude (nii linnas kui maal) eeskavas oli tavaliselt näitemäng, laulukoori kontsert ja tants. Peo vaheaegadel ja tantsuks mängis puhkpill- või keelpilliorkester. Nii oli Tartu Muusikaseltsi orkestri koosseisus 1900. aastal seitse esimest viiulit, viis teist viiulit, kaks vioolat, kaks tšellot ja klaver. Erinevaid puhkpillide ja kammermuusika orkestreid hakati looma ka maakohtades. Vaatame allpool esimesi Haaslava vallas loodud ja tegutsenud muusikakollektiive.

1910. aastal loodi Haaslava karskusseltsi „Priius" juurde „viiulite kvartett", mis sama aasta sügisel nimetati ümber „keelpillide kvartetiks". Kvarteti loojaks oli vallasekretär Jaan Väljaots. Algul oli koosseisus kolm viiulit, hiljem esimene viiul, teine viiul, vioola ja tšello.

Esimene ülesastumine toimus 4. aprillil 1910, kui viiulikvartett esines seltsi „perekonnaõhtul." 24. juunil 1910 suvepeol oli kavas keelpillide kvarteti kontsert. Kanti ette Mozart „Menuetto", Franke Pizzicato Idylle „Herziges Kind" ja Seifert  „Die Herensahrt." Õhtusel tantsupeol mängiti „publikumi tungival nõudmisel" mitu korda „Kirepi polkat."

Kvartett mängis nii „tõsist muusikat" (meie mõistes klassikaline muusika) kui tantsumuusikat. Midagi aga ei klappinud. „Postimees" kirjutas 19. jaanuaril 1911:

„Haaslava koorilaul on perimäge minemas, keelpilli kvartett aga lagunes aasta lõpul ära."

Kvartetis ei olnud kutselisi muusikuid, pillimehed olid kõik iseõppijad  asjaarmastajad. Sama oli ka publikuga ja võib arvata, et keelpillide kvartetil oli tähtis osa Haaslava rahva esmases muusikalises harimises ja muusikalise maitse kujundamisel. 1912. aasta aruande järgi „tegutseb  seltsi juures viiulite kvartett."  

23. veebruaril 1913 toimunud perekonnaõhtul esitati  Bloss "Allegro moderato", Zumsteeg "Overture", Bloss "Anddante" ja Wappaus „Marsch Alpenreichen." 20. oktoobril oli kontserdi kavas samad lood ja Bruno „Menueto."

Keelpillide kvartetis mängisid 1913. aastal Aleksander Kornel, Gustav Voites, Ferdinand Parson ja Jaan Mork. Vajadusel asendas puudujat Jaan Väljaots.

Mõneks ajaks tõrjuti puhkpilliorkestrid kõrvale ja võeti muusikamonopol oma kätte. Jaanipäeval, 24. juuni 1914 „tegid pidul tantsumuusikat „väljaspoolt palgatud mängija" Suits, kellele tasuti 2 rubla, Gustav Voites, Jaan Mork, Jaan Väljaots, Ferdinand Parson ja Veigo Otsa. Kokku maksti muusika eest 8 rubla."

Sügisel 1914 osteti „Priiuse" seltsile St Peterburgis, firmas „A. Reinberg" valmistatud klaver. See andis muusikutele hoopis suuremad võimalused.  Uut muusikariista mängitati 15. novembril 1914. Kavas olid klaverisoolod: Brahms „Lahkumine" ja  Schubert „Menuette." 

Selleks korraks oli keelpillide kvarteti musitseerimine läbi. Aastaaruandes oli kirjas: "Kahe tähtsama tegelase, Parsoni ja Voitese lahkumine sõjaväljale nõrgestas laulukoori ja lõpetas keelpillide kvarteti tegevuse."

Maailmasõja ajal tantsupidusid ei korraldatud. Uuesti tulid pillimehed kokku pärast Vabadussõda. Eestvedajaks oli Jaan Väljaots ja kollektiivi nimetati „keelpillide muusikaks." Detsembris 1923 mängisid „muusikas" Gustav Voites, Valter Otsa, Juta Väljaots, Heino Väljaots, Ferdinand Parson ja Jaan Väljaots. 21. aprillil 1924 lihavõttepühade peol mängisid "keelpillide kvartetis klaveri saatel": esimene viiul Veigo Otsa ja Aksel Rüütli, teine viiul Alfred Toom,  Karl Mork ja Arnold Poltan ning klaver Juta Väljaots. Vaatamata selle, et viiuldajaid oli viis, ehk kvintett, kutsuti kollektiivi kvartetiks.

1925. aastal "Priiuse" keelpillide kvartett lagunes. Kevadel 1927 asutasid Gustav Voites ja Veigo Otsa Kaitseliidu Haaslava kompanii juurde puhkpilliorkestri. Endistest "Priiuse" pillimeestest mängisid orkestris veel Karl Mork ja Alfred Toom. Orkestris oli kümme liiget ja muusikariistadest olid kasutuses suur trumm koos taldikutega, kolm trompetit, klarnet, metsasarv, kaks tenorit, alt ja helikon. Orkester esines kohalikel pidudel ja vajadusel tegi „väike kollektiiv", kus oli neli kuni kuus meest, ka tantsumuusikat. Noorematel pillimeestel oli kompanii pealikuga mitu korda arusaamatusi, sest  nad ei jõudnud õigel ajal kaitseliidu õppusele. Põhjuseks see, et eelmisel õhtul peol alustatud pillimäng lõppes alles järgmisel hommikul.

Orkestri liikmed olid Gustav Voites (dirigent 1935-1940), Veigo Otsa (dirigent 1927-1935), Paul Kiin, Oskar Opmann, Karl Mork, Alfred Toom, Jaan Otsason jt. Puhkpillide orkester saadeti laiali seose kaitseliidu likvideerimisega 27. juunil 1940.

8. märtsi 1930 vastlaõhtul mängis „Priiuse" seltsimajas kohalik „keelpillide sümphonia." Kes olid pillimehed ja mida esitati, ei ole teada. Suvel 1931 loodi Haaslava Meeslaulu Ühingu juurde kapell, mis peagi nimetati ümber salong-orkestriks. Kapelli asutajad olid endised "Priiuse" pillimehed Aksel Rüütli ja Aksel Meoma. Esimest korda tehti muusikat 24. juuni 1931 peoõhtul.

1931-1932 oli kapellis neli viiulit, klarnet ja „Priiuse" klaver. 1933-1934. aastal oli „salong-orkestris" kolm viiulit, tšello ja klaver. Mängiti peamiselt ajaviite- ja tantsumuusikat. 23. oktoobril 1932 "Priiuse" rahvamajas toimunud peol mängiti tantsuks: I plokk - valss, papillon d.d., tango, polka, rheinlender. II plokk - fox-trot, krakovjakk, inglis-valss, pas de espagne, valss d.d. III plokk - tango, two-step, papillon, fox-trot d.d. ja valss.

Salong-orkester esines suure eduga meeslaulu ühingu ja teiste Haaslava seltside pidudel.  Esinemas käidi ka väljaspool koduvalda, Kaagveres, Võnnus ja Vana Kuustes.

Pidudel tuli muusikale kulutada vähemalt kolmandik sissetulekust. Kaitseliidu Haaslava kompanii puhkpillide orkester ja Haaslava Meeslaulu Ühingu salong-orkester tegid „oma rahvale" hinnaalandust, kuid kulud olid ikkagi liiga suured. Selle tõttu taasloodi karskusseltsi "Priius"" juures 1933. aastal keelpillide orkester. Tagasitulek toimus 23. juulil 1933, kui „tantsuks mängis oma orkester." 1935. aastal oli orkestris kuus pillimeest.

1937. aasta aruandes kirjutati: „Keelpillide orkester on viie liikmeline. Harjutusi on aasta jooksul korraldatud kaheksa korda ja esinetud on kahel korral. Väljaspoolt seltsi on kasutatud kahte pillimeest koos pillidega." 1938. aastal läks orkester laiali.

"Priiuse" keelpillide orkestris mängisid Oskar Opmann, Veigo Otsa, Jaan Otsason, Ferdinand Parson ja Oskar Roosaar. Orkestri lagunemise põhjuseks oli asjaolu, et meeslaulu seltsi salong-orkester oli Haaslava valla muusikamonopoli enda kätte haaranud ja teistel esinejatel ruumi ei jätkunud.

Proovijaid aga oli veelgi. 10. juulil 1938 rahvamajas toimunud peol mängis „Kriimani muusika." 22. oktoobril 1939 peol mängis Kriimani orkester „Lõbusad Velled." Kahjuks ei ole sellest muusikakollektiivist rohkem midagi teada.

Klassikaliste piduõhtute asemel hakati 1938-1939 korraldama tantsuõhtuid. Mingit eeskava ei olnud, ainult tantsiti. 9. juulil 1939 toimunud tantsuõhtul esitas salong-orkester tantsud:  valse, tango, polka, pas despagne, valse anglesie, papillon, quick step, rheinländer, paso doble, valse d.d., krakovjakk, pas de quatro, tango (teist korda), quick step (teist korda), kaerajaan ja valse finale.

Haaslava Meeslaulu Ühingu 11. augusti 1940 protokollis on kirjas: "Endise Kaitseliidu Haaslava kompanii orkestri likvideerimise tõttu on tekkinud ümbruskonnas suur tühimik instrumentaalmuusika elus. Ka meie orkestri koosseis on kahanenud kahe mängija võrra, kes kasutasid endise Kaitseliidu orkestri klarnetit ja trompetit. Seega on instrumentidest jäänud orkestri koosseisu kaks viiulit, kaks tšellot ja karskusseltsi "Priius" klaver. Nii on kujunenud olukord, kus ümbruskonnas ei ole enam keskpärastki orkestrit."

Salong-orkester lõpetas tegevuse oktoobris 1940, kui Eestis likvideeriti kõik "vanad" seltsid ja ühendused, teiste seas ka Haaslava Meeslaulu Ühing.