Haridus kõigis kooliastmetes peab olema kohapeal kättesaadav
Hoolekogu esimees Jaanus Rahula rääkis avasõnas, et hoolekogu tunneb suurt muret Vändra piirkonna hariduse jätkusuutlikkuse pärast: ,,Hariduse kättesaadavus kõigis kooliastmetes on kogu piirkonna arengu põhiliseks mootoriks. Lapsevanemana panevad mind muretsema kuuldused maagümnaasiumide sulgemisest ja aina vähenevatest õpilaste arvudest. Tänase koosoleku eesmärgiks on saada maavalitsuse esindajatelt infot riigi haridusreformi kohta ning arutada, mida on tehtud või kavas teha, et Vändra koolid kestma jääksid."
Maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov tõdes, et Pärnumaal on pea 5000 last 10 aasta jooksul ,,koolivõrgust kadunud". ,,Maagümnaasiumides on praegu 371 õpilast. Kui vaadata sünnistatistikat, siis ,,sünnikõver" on jätkuvalt languses. Alla 90 õpilasega põhikoolides on enamuses liitklassid ja neis maakonnas keskmiselt 27% hariduslike erivajadustega lapsi. Meil on palju koduõppe lapsi, kellest suurem osa on tõsiste käitumishälvetega." Martšenkov tõdes, et suuremad muutused koolivõrgu kavandamisel on gümnaasiumide arvu vähendamises.
Pärnumaa arengustrateegiast 2030+ võib välja lugeda, et maagümnaasiumidest jäävad alles Kilingi-Nõmme ja Vändra Gümnaasium. Veel mõned aastad tagasi oli see nimekiri pikem, kuid just viimased paar aastat on toonud kaasa õpilaste arvu eriti kiire vähenemise.
Kui aga reformi läbiviimisel läheb käiku tõmbekeskuste variant, muutub kõik tunduvalt hägusemaks. Mis imeasi see tõmbekeskus on, ja millistele kriteerumidele peaks vastama, ei ole keegi veel täpselt määratlenud. Maavalitsus on kaalunud variante, kus maakonnas on vaid üks konkurentsivõimeline tõmbekeskus Pärnu või siis lisanduvad siia ka väiksemad keskused Vändra ja Kilingi-Nõmme. ,,Hariduses konkureerib Pärnu pigem Tallinna ja Tartuga ja sellest tulenevalt Pärnumaal oma perspektiivikat tõmbekeskust praegust arengut järgides ei olegi," ütles oma ettekandes Martšenkov ja kinnitas, et riigigümnaasiumiks, kuhu võiks mahtuda õppima kõik Pärnumaa lapsed, on planeeritud Pärnu Koidula Kool. Kohalolijate küsimusele, kuidas on lahendatud õpilaskodu probleem, jäi Martšenkov vastuse võlgu, sest praegu lahendust veel ei ole. Sama kehtib ka transpordiprobleemi kohta, sest praeguse hõreda ühistranspordivõrguga on maakonna eri paigust Pärnus koolis käimine enam kui problemaatiline.
15.12.2011 sõlmisid Vändra alevi- ja vallavolikogu esindajad „Ühiste kavatsuste protokolli" Vändra gümnaasiumipiirkonna kohta. Ärakirjad saadeti maavalitsusele ja haridusministeeriumile. Priit Enok tutvustas seda dokumenti, mis veenvalt tõestab kohaliku gümnaasiumi jätkusuutlikkust ja vajalikkust koosolekust osavõtjatele:
,,Me ei saa vaadata haridusvõrgu poliitikat lahus regionaalpoliitikast. Samas, kui vaadata kaarti, siis lapsevanemana ma otsustan võibolla Türi, Rapla või Viljandi gümnaasiumi kasuks. Miks ma peaksin valima Pärnu? Haridusminister armastab rääkida gümnaasiumisse õppima asumise lävendist. Vändra õpilastele võib linnagümnaasiumide puhul olla just transport kõige kõrgemaks lävendiks."
Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster väitis, et nii Kilingi-Nõmme kui Vändra gümnaasium jäävad alles. ,,Praegu me veel ei tea, kui palju neid nõudeid, olgu selleks siis gümnaasiumiõpilaste arv või õppekavade sisu, karmistatakse."
Alevivanem Toomas Sonts tõdes, et selgusetus on täna kõige raskem nii koolipidajale kui lapsevanemale. ,,Lapsevanem ei tea, kas ta paneb lapse kohaliku kooli 10. klassi või ei." Riigi poliitika kohta ütles Sonts: ,,Nõuetega me saame hakkama. Kõige rohkem survestatakse meid aga riikliku rahastamisega. Sellest aastast on gümnaasiumiastme õpetajate palgafond juba ära piiratud. Mida järgmised aastad toovad, ei tea."
Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp tutvustas õppimisvõimalusi Juurikaru koolis. 87 õpilasega hubases väikeses koolis ei ole ühtegi liitklassi. Direktori sõnul lähima paari aasta jooksul ei ähvarda ka kriitiline I klassi tulevate õpilaste arvu vähenemine. Koolis on võimalik õppida lihtsustatud õppekava alusel ja pakutakse vajadusel erinevaid tugiteenuseid. ,,Saame aidata kõiki õpilasi, kes seda vajavad," kinnitas Kuldkepp. Lastel on võimalus osa võtta erinevatest huviringidest ja korraldatakse palju ühisei ettevõtmisi.
Pärnjõe Põhikooli direktor Valdur Ojala kinnitas, et lapsed, kes abi vajavad, seda ka saavad, ja kummutas suure statistilise numbri hariduslike erivajaduste õpilaste arvu kohta. Pärnjõe koolis on palju erinevaid huviringe: näite-, muusika- ja spordiringid, koorid, ansamblid. Aktiivselt tegutseb piirkonna ainus robootikaring. Maakonna olümpiaadidest on osa võtnud ja häid tulemusi saavutanud nii Juurikaru kui Pärnjõe kooli lapsed. Ühiselt peetakse mälumänge ja käiakse võistlemas ka maakonnas.
Alevivolikogu aseesimees Priit Enok võttis koosoleku lõpus kõik kuuldu kokku tõdemusega, et vaatamata selgusetusele hariduspoliitikas, ei ole koolipidajatel ei vallas ega alevis plaanis ühtegi kooli ega ühtegi kooliastet sulgeda. Hästi toimiva haridusvõrgustiku - alates lasteaedadest ja lõpetades gümnaasiumiharidusega - olemasolu on piirkonna jätkusuutlikuks arenguks esmatähtis. Alevis ja vallas on see seni kõik olemas ja selle säilimise eest seisavad praegu nii koolipidajad kui koolid.
Lugupeetud lapsevanemad, kõige suurema panuse saate anda teie, suunates oma lapsed õppima kodu lähedal asuvasse kooli.