Harituse kasvu üks põhjus: põhiharidusega mehed surevad varakult

Rahva- ja eluruumiloenduse tulemustest selgub muuhulgas, kui palju on meil kõrgharidusega inimesi. Neid oli 2011. aastal 342 289. Üle 20-aastastest meestest on 27% kõrgharidus, naiste sama näitaja on 39%. Üldiselt on kümne aastaga kõrgharitute arv kasvanud 76 448 inimese võrra. Õppimise andmeid rahvaloendusel ei küsitud, kuid 31. detsembril 2011. aastal võeti need andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist, mis annab niigi väga tõese pildi haridusmaastikul toimuvast.

Statistikaameti juhtivstatistik Koit Meresi sõnul on haridustaseme tõusu põhjuseid mitu. Nii näiteks sureb paratamatult vanem põlvkond, kel on ajaloolistel põhjustel madalam haridus.

"Ühe põhjusena võib välja tuua ka selle, et keskealiste suremusel on suured soolised ja hariduslikud erinevused. 25-44 aastastest põhiharidusega meestest suri aastate jooksul (2000. aasta rahvaloendusest kuni 2011. aasta lõpuni) koguni 10%. Keskharidusega meestest 5%, kõrgharidusega meestest aga 1%. Naiste vastavad näitajad olid 4%, 2% ja 0,4%," rääkis Meres.

Merese sõnul on põhiharidusega meeste riskikäitumine teistest erinev. "Autoga surnuks sõitjatest, purjus juhtidest ning tulekahjudes hukkunutest on oluline osa just põhiharidusega mehed," ütles ta.

Ohtlik trend: noori kõrgharituid on vanadest vähem

Kui vaadata seda, millisesse vanusegruppi kuuluvad kõrgharitud inimesed, siis vaatab vastu kurb pilt. Vaid Tartumaal on kuni 30-aastaste protsent kõrgharitud inimeste hulgas suurem, kui 64-aastaste ja vanemate ehk pensionäride oma. See tähendab siis, et Tartumaal on ainsala rohkem noori kõrgharidusega inimesi, kui vanemaid. Sellel on ka selge põhjus - Tartu Ülikool.

Nii on näiteks Harjumaa kõrgharitud inimestestest 14,4% kuni 30-aastased, aga 16,3% pensionärid.

Valgamaa kõrgharitutest on pensionärid 22,6%, kuni 30-aastaseid aga vaid 7,1%.

Seega on kõrgharitud inimene meil reeglina siiski vanem või keskealine inimene.

Huvitavad faktid:

• 40 607 inimesel on magistrikraad;
• 7409 inimesel on doktorikraad;
• Kõige noorem doktorikraadiga inimene on 23-aastane.

Järgnevalt kolm tabelit kõrghariduse kohta, mis näitavad, millises seisus on kõrgharitute osas erinevad omavalitsused.

Esimeses kahes tabelis on toodud akadeemilise kõrghariduse saanute kontsentratsioon elanike seas (mitu kõrgharitut on 100 elaniku kohta). Toodud on nii tabeli tipp, kui ka lõpp.

TOP 20 kõige suurema kõrgharitud inimeste suhtarvuga omavalitsust

	100 elaniku kohta	Akadeemilise kõrgharidusega	elanike arv (REL 2011)
Ruhnu vald	27,27	15	55
Viimsi vald	26,01	4821	18533
Harku vald	22,19	3147	14181
Tallinn	22,08	86852	393222
Saue linn	20,13	1110	5514
Tartu linn	19,95	19468	97600
Saue vald	19,04	2049	10759
Saku vald	18,34	1764	9618
Narva-Jõesuu linn	18,01	474	2632
Rae vald	17,98	2826	15721
Kiili vald	17,69	912	5155
Ülenurme vald	17,69	1371	7751
Tähtvere vald	17,27	519	3005
Luunja vald	15,33	645	4207
Keila linn	15,09	1473	9763
Tartu vald	14,89	1041	6991
Toila vald	14,75	321	2176
Vormsi vald	14,29	33	231
Jõelähtme vald	14,07	909	6462
Jõhvi vald	13,82	1761	12739
Nõo vald	13,82	549	3972

20 kõige väiksema kõrgharitud inimeste suhtarvuga omavalitsust:

	100 elaniku kohta	akadeemilise kõrgharidusega	elanike arv (REL 2011)
Piirissaare vald	5,66	3	53
Imavere vald	5,65	48	849
Martna vald	5,63	45	799
Varbla vald	5,52	45	815
Laekvere vald	5,47	81	1480
Pajusi vald	5,47	63	1152
Rakke vald	5,45	87	1596
Aseri vald	5,31	96	1807
Kärla vald	5,29	87	1644
Tootsi vald	5,24	39	744
Meremäe vald	5,07	45	888
Koeru vald	4,90	108	2203
Mustjala vald	4,90	30	612
Põdrala vald	4,80	36	750
Peipsiääre vald	4,73	33	698
Kasepää vald	4,65	54	1161
Kihnu vald	4,31	21	487
Õru vald	4,02	18	448
Mõisaküla linn	2,91	24	825
Lavassaare vald	2,61	12	460

Kus on aga kõige enam doktorikraadiga inimesi:

	100 elaniku kohta	doktorikraadiga kokku	elanike arv (REL 2011)
Tartu linn	2,14	2092	97600
Nõo vald	1,59	63	3972
Tähtvere vald	1,40	42	3005
Vormsi vald	1,30	3	231
Ülenurme vald	1,16	90	7751
Tartu vald	1,03	72	6991
Luunja vald	1,00	42	4207
Elva linn	0,96	54	5607
Saku vald	0,94	90	9618
Harku vald	0,93	132	14181
Viimsi vald	0,91	168	18533
Nõva vald	0,86	3	350
Tallinn	0,82	3220	393222
Rannu vald	0,80	12	1505
Kambja vald	0,69	18	2621
Saue linn	0,65	36	5514
Kiili vald	0,64	33	5155
Kõlleste vald	0,60	6	1004
Meeksi vald	0,57	3	526
Narva-Jõesuu linn	0,57	15	2632