Andres Allikmäe Harju Elekter

Harju Elekter ostis komplektalajaamade valmistaja Finnkumu. Vastavalt lepingule tuleb müüjatele pärast auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamist maksta täiendavalt 2015. aastal 2014. aasta eest 50% ettevõtte ärikasumist ja 2016. aastal 2015. aasta eest 40% Finnkumu Oy ärikasumist. Ostutehingu puhul palusime intervjuu AS-i Harju Elekter juhatajalt Andres Allikmäelt.

Uudis, et Harju Elekter Finnkumu ära ostis, oli aktsionäride seas ilmselt oodatud?


See on enam kui hea uudis tervele Harju Elektri kontsernile. Meil Eestis on turg piiratud ja selleks, et kasvada, mis on ühe börsifirma puhul elementaarne,peame otsima laienemisvõimalusi teistesse riikidesse.Meie tegevusvaldkond on inseneripõhine,siin tegutsevad vaid suured rahvusvahelised kontsernid või siis väiksemad perefrmad.

Kui palju on Finnkumus töötajaid?

26

Arvestades seda, et Finnkumu mullune käive oli 10,4 miljonit eurot, tundub seda vähe. Finnkumu tegevus on olnud väga efektiivne, kõik on peensusteni välja kujundatud. Seda näitab kõige ilmekamalt möödunud majandusaasta ärikasum,mida oli 1,6 miljonit eurot ja puhaskasum 1,25 mln. Kui võrrelda Harju Elektriga,siis meie siin teeme kõik algusest lõpuni, nemad aga teostavad vaid komplektalajaamade lõppkokkupanekut,sellele eelnevate tööde puhul kasutatakse alltöövõttu. Nende edu tagab suuresti ka väga hea müügitöö.

Kas Finnkumust saab nüüd Eesti firma?

Ta jääb endiselt Soome ettevõtteks.Tehingujärgselt jätkab Finnkumu oma nime ja kaubamärgi all Harju Elektri Soome tütarettevõtte Satmatic Oy 100%-lise tütarettevõttena.Tahame, et firmal oleks jätkuvalt Soome nägu ja identiteet.Rahvuslikkus on ettevõtte puhul väga oluline. Kõik, mis on hea, tuleb igal juhul säilitada. 

Makstud hind oli kaupa väärt?

Kindlasti. See peaks meile kindlustama korraliku äri Soomes ja laiendama oluliselt meie tootesortimenti. Finnkumul on kindel koht Soome turul ja tema töötajad on motiveeritud oma positsiooni säilitama.Kui räägime jätkusuutlikkusest,siis meie valdkonnas ootab Soomes ees suur tööpõld.5-10 aasta jooksul plaanitakse olulisi investeeringuid, et tõsta elektrivõrgu töökindlust.Viimaste aastate tormid on põhjamaid räsinud tugevasti. Riigis, kus 70% küttest on otseselt või kaudselt seotud elektriga, tuleb leida lahendused, mis ei sõltuks niivõrd looduse stiihiast, näiteks õhuliinide asendamine kaabelliinidega.Nii Soomes kui Rootsis toimivad regulatsioonid, et elektrikatkestuste eest vastutavad elektri- ja võrguettevõtted ning nende huvitatus midagi muuta on suur. Kui naabrite juures hakatakse suurelt investeerima elektrivõrkude ümberehitusse ,ei taha me seda kõrvalt vaadata. 

Kui sama hakkab juhtuma ka Rootsis, olete ka seal kohal? Oma esinduse tegevuse te hiljuti seal hoopis peatasite.

Oleme valmis seal millal iganes jätkama. Meil on Rootsis korralikud lepingud ja hanked ning sealsel turul jätkame endiselt.Oma esinduse tegevus oli otstarbekas praegu peatada ,et kulu tõhusamalt edasi opereerida. Me ei vaata mitte ainult Soome ja Rootsi suunas, vaid ka Norra ja Taani poole. Kontserni muutumine järjest rahvusvahelisemaks on ainuõige tee.

Selle aasta esimese kvartali majandusnäitajad polnud just kõige paremad, paneb see muretsema?

Aasta algas Harju Elektrile väga töiselt ja seepärast oodanuks paremaid müüginumbreid.Kindlasti tulevad need aasta teises pooles. Meie valdkonnas sõltub palju sesoonsusest ja konkreetsetest hangetest. Kuid muretsemiseks pole põhjust, nina on meil kindlalt vee peal.