Harku valla noored käisid Bulgaarias

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas noorsootöötaja Tiina ühel sombusel sügishommikul õhkas: "Ahh, kuidas tahaks kusagile päikse kätte!"

Kuna Harku valla Noorsootöö Keskuse meeskonnas tuleb oma soovide ja ettepanekutega ettevaatlik olla (alati leidub mõni, kes ideest kinni haarab ja selle käima lükkab), ei jäänud ka seekord väljaöeldu pelgalt unistuseks.

Keskuse noor ja energiline töötaja Jekaterina, suur Bulgaaria fänn, haaras härjal sarvist ja hakkas maad kuulama. Nii sündiski koostöö Bulgaaria Dimtrovgradi Noortekeskusega. 25. augusti öösel olid 12 noort, kolm noorsootöötajat ja üks vabatahtlik bulgaaria keele tõlk Tallinna Ülikoolist oma kottide ja kompsudega bussijaamas, valmis suureks seikluseks. Viimased kallistused ja õpetussõnad vanematelt, veel kord kohvri sisu kontrollimine ja reis läbi Riia Sofiasse võis alata.

Nüüd, kui reisist on möödas ligi 3 nädalat ja koolirutiiniga taas harjutud, on hea mõelda tagasi suvele ja nädalale Bulgaarias. Küsimusele, mis meenub esimesena, kui öelda märgusõna Dimtrovgrad, lausuvad kõik vestlusringis osalejad nagu kokkulepitult: soojad, avatud inimesed ja päike.

Mis projekti juures kõige rohkem meeldis?

Anette Tammeveski, 12. klass: Et sai uude keskkonda, tutvuda täiesti võõraste inimestega. Carl-Ruuben Soolep, 12. klass: Programm ei olnud igav, kõik toimus läbi mängude ja oli lõbus, ei olnud lihtsalt kuiva ümarlauda ja arutelu, toimus palju muud põnevat. Timothy Tamm, 10. klass: Uute inimestega kohtumine ja võimalus näha uut riiki, mis oli väga ilus.

Jan-Erik Aruvald, 12. klass: Lõbusad inimesed, soe kliima.

Tiina Tampuu, noorsootöötaja: Programm oli tihe, õnneks eelarvamused ei pidanud paika. Sealsed noored üllatasid - nad tegid selle projekti jaoks kõik ise, noorsootöötajad ainult juhendasid. Ja loomulikult sealsete noorte avatus.

Bulgaariapoolne projekt kandis nime "Every flower is beautiful" (Iga lill on kaunis) ja selle läbivaks teemaks olid rahvusvähemused. Eestipoolsesse meeskonda kuulusid Harku valla gümnaasiuminoored ja kaks vene rahvusest noort Kanutiaia Noortemajast.

Gruppi juhendasid noorsootöötajad Mai-Liis Mäeväli, Jekaterina Zavoronkova ja Tiina Tampuu.

Rahvusvaheliste projektide juures on oluline, et erinevate riikide noored saavad aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada. Rahvusvähemused Eestis ja Bulgaarias ning tolerantsus olid ümarlaudade põhiteemad, mis tekitasid palju elevust.

Timothy: Bulgaarlased elasid pikka aega türgi võimu all nagu meie olime vene võimu all. Eks türklastele vaadatakse natukene viltu. Aeg on õnneks haavu parandanud.

Tiina: Rahvusvähemused oli ühine punkt, mis võeti aluseks projekti kirjutamisel.

Meil on konfliktid eesti ja vene rahvuse vahel, neil samad mured bulgaarlaste ja türklastega.

Timothy : Palju arutleti ka selle üle, kas vene koolid peaksid minema üle eestikeelsele õppele.

Carl-Ruuben: Päris lõpplahenduseni me seekord kahjuks ei jõudnud. Aeg sai enne läbi, kired lõid nii lõkkele. Tiina: Eestlaste puhul tõstan esile seda, et grupitöödes julgesid kõik kaasa rääkida, mõtteid avaldada. See oli meie üks tugevusi. Arutleti mitmetel teemadel, näiteks kuidas saab alguse konflikt rahvuste vahel ning miks tekivad eelarvamused. Carl-Ruuben: Sellises ümarlaua situatsioonis oleme vabamad, kõik julgevad kaasa rääkida.

Jan-Erik: Õhkkond on siis teistsugune, mitte sunniviisiline.

Kui ruttu bulgaarlastega sõbraks saite?

Anette: Juba esimesel õhtul hakkas väike sõbrunemine, mis sellest, et olime pikalt reisinud ja üsna väsinud.

Carl-Ruuben: Eks ta natukene ikka võttis aega, bulgaarlased on rohkem avatumad kui eestlased.

Tiina: Kui me peale 13- tunnist sõitu olime kohale jõudnud, tulid bulgaarlased, kes olid nii reipad, rõõmsad ja naeratavad, meid tervitama. Olime üsna väsinud, aga vaatamata kõigele toimus sõbrunemine ruttu.

Eredamad mälestused reisist?

Carl-Ruuben: Kaks viimast õhtut, kui käisime koos bulgaaria noortega lõbustuspargis. Anette: Viimasel õhtul oli meil esinemine linna sünnipäevapeol. Väga armas, et nad meid esinema palusid. Tutvustasime Eestit, tantsisime kaerajaani ja panime kohalikud kaasa tantsima. Ka meie õppisime selgeks mõned Bulgaaria tantsud.

Tiina: Meid viidi loodusparki, mis meenutas Matsalu loodukaitseala. Seal oli võimalus sõita kajakkidega, teha ringkäik koos ornitoloogiga, kes tutvustas linde. Meie suureks imestuseks peavad bulgaarlased halli haigrut, keda seal oli pesitsemas umbes 50 paari, haruldaseks. Üllatusin, kui nägin nahkhiirte jaoks paigaldatud pesakaste.

Vestlusringist jäi kõlama, et rahule jäädi kogu vastuvõtu ja programmiga, alates sellest, et hotellis ööbiti koos bulgaaria noortega, lõpetades seiklusraja ja latiino õhtuga. Kuue päeva sisse mahtus tõesti palju - Dimitrovgradi linnapea vastuvõtt, Bulgaaria kultuuri tutvustav õhtu, mõnulemine kuumavee basseinides, erinevate teemaparkide külastamised ja loomulikult ümaralauad koos põnevate mängude ja ülesannetega.

Oktoobri alguses saabuvad bulgaarlased vastukülaskäigule Eestisse. Projekt "Maa mere ääres" jätkab arutelu rahvusvähemuste teemadel. Noored lubasid üksmeelselt, et pakuvad külalistele palju huvitavat ja külma ilma!