Foto: Ilmar Saabas

Üritagem siinkohal mõningad asjad avalikult selgeks rääkida, leida üles kerkinud küsimustele vastused.

Eelmine "Harku valla ehitusmäärus" võeti vastu 30. augustil 2007. aastal. Enamik tänaseid vallakodanikke mäletab, mis aeg see oli - ehituses oli siis buumiaeg, kavandati, planeeriti ja tihtipeale ehitatigi rohkem kui võimalused lubasid. Ka seadustes on palju muutunud, mida peaks valla määrus arvestama. Omal ajal uue üldplaneeringu algatamisel oli võimalik elanike kasv prognoositud kuni 50 000 inimeseni.

Täna tunnistame kõik, et see on nonsenss - sellisele elanike arvule ei vasta meie loodusressursid, eelkõige põhjavesi, samuti ka sotsiaalse ja tehnilise taristu võimalik areng ning teede ja kogu logistika probleem. Ei ole valla sellisest kasvust tõenäoliselt huvitatud enamik vallakodanikke. Kes on ikka linnast välja kolinud, see tahab ka elada maal, kus on toimiv elukeskkond.

Uus, lugemisel olev ehitusmäärus võtabki arvesse uut, kehtestamisel olevat üldplaneeringut, Harku valla arengukava 2011-2037, mis näeb ette meie ümbritseva keskkonna arendamist kandipõhiselt ja säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt. Samuti on silmas peetud reaalset olukorda elamuehituses tänases majandusruumis ja vahepeal muutunud seaduseid.

Uus ehitusmäärus käsitleb valdkonna küsimusi teemade kaupa, selle aluseks on kehtestamisel olev üldplaneering, kehtivad detailplaneeringud, aga samuti on lahti kirjutatud, kuidas toimub vallas projekteerimine, ehitamine ja ehitusjärelvalve. Täpsustatud on valdkonnas kasutatavaid mõisteid ja välja jäetud reaalpiirangud , kuna need on toodud uues üldplaneeringus.

Uus ehitusmäärus määratleb valla toimingud struktuuriüksuste lõikes ja ei määratle tegevusi ametnike tasandil. Koostatav ehitusmäärus ei dubleeri enam seaduste tekste, vaid annab seadustes kirjeldatu paremaks mõistmiseks täiendavaid selgitusi ja täpsustusi.

Mis põhiliselt aga arendajate ja seega ka vallarahva jaoks peab muutuma - siiani oli ja kahjuks ka veel on uutes elamuasumites probleeme teede ja muu taristuga. Uue ehitusmääruse järgi peaks aga olema selgelt reguleeritud valla ja arendaja suhted ka taristute osas. Enne uut detailplaneeringut ei kehtestata, kui on selgelt väljendunud arendaja kinnitus taristud rajada. Lihtsamalt väljendudes - kes tahab hakata uusi elamurajoone rajama, peab uuele asumile rajama ka infrastruktuuri ehk taristu.

Täpsustatud on ka toiminguid planeeringu elluviimise osas kuni selleni, et üks või teine planeering võib kaotada kehtivuse kui seda tähtajaliselt pole ellu viidud. See säte peaks distsiplineerima nii arendajaid kui elamuehitajaid - planeeritu objektid tuleb ka õigeaegselt valmis ehitada. Samas aga täpsustab määrus detailplaneeringute menetlemise tähtaegasid muutes need vastavaks tegelikule olukorrale.

Uues ehitusmääruses on esitatud definitsioon paljude mõistete kohta, mida ehitamise korraldamisel kasutatakse, kuid mis senini seadustes pole piisavalt arusaadavalt lahti kirjutatud. Olulise täiustusena käsitleb lugemisel olev ehitusmäärus väikeehitiste (kuurid, grillimajad, katusealused jne) püstitamise võimalusi, püüdes anda kinnistute omanikele võimalust oma maatükki ratsionaalsemalt ja otstarbekamalt kasutada. Samas sätestab uus määrus korra ehitusjärelevalve tõhustamiseks ehitustegevuse algetapis (0-tsükli teostusmõõdistus).

Volikogu poolt kavandatav "Harku valla ehitusmäärus" läheb vastuvõtmisele kuu aja pärast. Peale selle vastuvõtmist peaks täpsustuma uusehituste püstitamise kord, valla ja arendaja suhted, seni püstitatud, aga mitte vastu võetud ehituste seadustamine.

Reaalselt hakkab see aga toimima ikkagi koos kehtestamisel oleva uue üldplaneeringuga.

Pean märkima, et ehitusmääruse projekt on olnud mitmel korral arutlusel vallavolikogu ehitus- ja planeerimiskomisjoni koosolekutel ja märkused on arvesse võetud. Olen arvamusel , et vallavalitsus on teinud määruse ettevalmistamisel head tööd. Samas ei ole välistatud , et menetluses olevad uus Ehitusseadustik ja Planeerimisseadus ei pane meid olukorda, et peab tulevikus veel täiendusi tegema.