Hästi ja südamega tehtud töö
Mis seisab siis volikogu otsuse ja sõnastuse: „Austusavaldusena järjepideva ja tulemusliku töö eest Kihnu lastele pillimängu ja laulu õpetamisel 2011. aastal" taga? Eks ikka palju tööd ja pühendumist, sest Hilma ei kuulu inimeste hulka, kes on harjunud ettevõetud asju ülejala tegema.
„Kindlasti oli laulupidu aasta tippsündmus," nõustub Hilma. Laulupeol esinemine ise oli puhas rõõm, kuid sellele eelnes pingeline aeg täis proove ja eelvoorudes osalemist, et tõestada, kas Kihnu lapsed ikka laulukaare alla sobivad. Ootusaeg ettelaulmise ja otsuse vahel oli pikk, alles suve hakul tuli kahekordne rõõmusõnum - lisaks laulupeole pääsemisele anti Kihnu mudilaskoorile ka II kategooria koori tiitel.
Tegelikult viis Hilma ju Kihnu lapsed laulpeole teist korda - 2009. aastal osaleti üldlaulupeol. See oli muusikaõpetaja sõnul veelgi pingutavam, sest tegemist oli esimese korraga ja kadalipp suurele laulupeole pääsemiseks oli veelgi karmim. „Nüüd oli mul juba kogemust rohkem ja eks lapsed lähevad järjest tublimaks," teab ta. Tegelemine ja järjepidevus on see, mis lisab lastesse kohusetunnet ja tehatahtmist.
Päevad täis õppimist
Hilma sõnul on kõik festivalid, suured esinemised ning ka igapäevane töö talle kogemust juurde andnud ja ta on viie Kihnus olnud aastaga palju juurde õppinud. „Ütlesin juba esimesel aastal lastele, et ma ei tulnud siia ainult õpetama, vaid ka õppima," lausub ta. Lisaks laulpeole kuulus õpetaja Hilma suviste tegemise hulka osalemine Viljandi Folgi, Kaunase festivalil, PäriMusil, Mere Peol, Lao räimefestivalil, Manija pillilaagris. Kuhu jäi siis õpetaja kolmekuuline puhkus, millest nii palju räägitakse? „Eks mul oli selline aktiivne puhkus," naerab Hilma.
Ka käimasolev aasta tuleb muusikaõpetaja jaoks tegus: juuni alguses osaletakse maakonna laulpeol Kilingi-Nõmmes, aprillis on laulupäev, kus õpilased saavad laulda otse mikrofoni, on ka Kihnu kooli juubeli aasta ning seda on plaanis tähistada suurelt. Veerandsada aastat tagasi alustati koolis kihnu laulu ning tantsu õpetamist ning 20 aastat tagasi lisati kooli õppekavasse kihnu käsitöö. Kooli pärimiskltuuri päevade korraldamise mõte sai koos õpetaja Külliga alguse vajadusesu lastele mõeldud folklooriürituse järele. Aastaid võttis Kihnu kooli folklooriansambel Suarõkõ igal aastal osa laste murdelaulu ja -luulepäevadest. Viimane oli 2008. aastal Põlvas, siis lepiti kokku, et järgmine on Võrus ja seejärel Kihnus, kuid traditsioon hääbus ja Võru kokkusaamist ei toimunudki.
Siis mõtlesid Hilma ja Külli korraldada sellise ürituse, mis ühendaks laulu, tantsu ja rahvusliku käsitöö ja kus osaleksid kõikide Eesti saarte esindajad. Kõik kutsutud haarasid mõtte lennult ja nii võõrustatakse maikuus Kihnu Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Prangli, Vormsi ja Ruhnu koolide esindajaid. Lisaks tuli tore telefonikõne, kus helistaja teatas, et on Virtsu poolsaarel asuvast koolist ja tahaks ka üritusel osaleda. Külaliste seas on ka Liivimaa Kolka muusikakooli rahvamuusikud. „Loodan, et esimene vasikas ei lähe aia taha," ütleb Hilma, kes on juba praegu tänulik kõikide õpetajate abile ja toetusele.
Kindel tugisammas
Kolleegide toetust tunneb Hilma ka igapäevses pilliõppes ja nimetab võrratuks noorte pilliõpetajate Mari, Ly, Raino ja Egerti positiivsust ja hingega asja juures olemist. Samuti jagub Hilmal ohtralt tänusõnu lastele, kellega ta igapäevaselt tööd teeb. „Ja muidugi Mare, kes seda kõike veab," toonitab ta.
Tundub, et selles ajalehes on Mare ja Hilma kiidusõnadega üksteise aadressil helded ja on ka põhjust - riiklik kultuuripreemia Marele ja Aasta kihnlase aunimetus Hilmale on saadud ühel põhjusel - Kihnus on kool, kus suur enamus lapsi pilli mängivad.
Mare hinnangul on Hilma Kihnu jaoks palju head teinud ja kuulsust toonud ning on Aasta kihnlase tiitlit igati väärt. „Ta kihnu kultuuri omaks võtnud, armastab seda ja on kogu siinse repertuaari omandanud. Tal on ka muusika-alased teoreetilised teadmised ja seetõttu on ta väga kindel tugisammas," iseloomustab Mare.
Hilma jaoks oli tiitel kuni selle väljakuulutamiseni vabariigi aastapäeva aktusel saladuseks ning ta tõepoolest sai sellest teada alles siis. „Ma ei oodanud seda, olin ehmatanud, sest eelmisel aastal sain tänukirja ja arvasin, et see on avansiks," räägib ta. Ta lisab, et tegelikult teeb ta lihtsalt oma tööd. Hilma töö Kihnus jätkub, tuli ta ju Kihnu sellepärast, et talle meeldis Kihnu kultuur ja ta arvas, et sellega tutvumine oleks vahva kogemus. Kui Hilma viie aasta eest oma Kihnu elamispinna üürilepingut sõlmis, küsiti tema käest, kas ta tuli aastaks või kauemaks. Õpetaja ei mäleta praegu päris täpselt, kas ta mõtles või ütles selle ka välja: „Ega ma siia pulli ei tulnud tegema." Hilma tuli Kihnu tööd tegema ja seda teeb ta südemega ja hästi.
