Koolis õpib 177 last väljastpoolt Saue linna, neist 124 Saue vallast. Võrdluseks - Saue linnast käib mujale põhikooli 61 ja gümnaasiumisse 64 erinevas vanuses sauelast. Viimane arv hõlmab ka kaug- ja õhtust õpet näiteks.

Saue Gümnaasiumi tase on väga hea. Julgen artikli autorinagi nii hinnata, kuna mu enda lapsed on Saue Gümnaasiumis suurepärase hariduse saanud. 100 punkti lõpukirjandi eest, mida veel tahta! Siinkohal peab märkima, et aastakäigud on erinevad. Need, kes lõpueksamitel ei saavutagi supertulemusi, tulevad päriselus ülihästi toime ja vastupidi.

2013. aasta kevadel Saue Gümnaasiumi lõpetanud 52 elluastujat sooritas kokku 186 riigieksamit, keskmine punktisumma ühe kohta oli 67,11. Selle tulemusega on meie kool pingereas jätkuvalt esimese kolmandiku hulgas Eestis.

Tänavustest meie gümnaasiumi lõpetajatest läks kõrgkooli õppima 65%. Kutseharidust suundus omandama 10%. Välismaale tööle ja õppima läks kolm ning Eestis alustas tööelu seitse noort inimest.

Kõrghariduse valinud eelistasid Tallinna Tehnikaülikooli (13) ja Tallinna Ülikooli (7). Järgnesid Tartu Ülikool (3) ja Eesti Lennuakadeemia (3).

70 % põhikooli lõpetanutest jätkab igal aastal gümnaasiumihariduse omandamist Sauel. Mujalt tuleb Sauele gümnaasiumiossa õppima kümmekond noort. Põhjuseks logistika: palju lihtsam on minna Tallinna.

Rõõmu teeb, et põhikooli lõpetajad hindavad oma kooli taset nii heaks, et ei kipugi väga pealinna eliitkoolidesse, kuigi nad on katsetel igati konkurentsivõimelised. Ja veel parem on see, et põhikooli osas ei ole meie koolis väljalangevusi, tuleb vahel ette gümnaasiumis.

Rääkides riigigümnaasiumi võimalikust tulekust või tekkest Sauele, ei taha Jaan Palumets spekuleerida: nii palju on lahtist. Täna on riik välja öelnud kriteeriumid õpilaste ja piirkonna elanike arvu osas, kuhu võiks riigigümnaasium tulla. Sauel ei ole kumbagi numbrit ette näidata, kuigi põhikooli lõpetajate arv kuue-seitsme aasta perspektiivis suureneb ja tõstab seega ka gümnasistide hulka.

Direktori sõnul ei ole veel jätkuvalt selge seegi, kuidas riigigümnaasiume rahastatakse - kas 100% riigi eelarvest või hakkavad omavalitsused maksma pearaha. Ta arvab, et riigigümnaasium ei ole sinilind, mis toob uue hoone, ja õnn tuleb õuele. Tuleb tugevdada olemasolevat, maksta õpetajatele konkurentsivõimelist palka ja toetada erivajadustega õpilaste õpet.

Täna vastab Saue Gümnaasium kõigile riikliku õppekava poolt ettenähtud tingimustele kui gümnaasium kõigil kolmel õppesuunal, kuigi põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei näe enam ette õppesuundade arvu. Riigi ettenähtud valikained on igal suunal olemas ja koolile oma näo andvad valikained teevad kadedaks ümbruskaudseid koolegi: meediaõpe erineval tasandil, 3D-modelleerimine ja muu.

Meie kool teeb tihedat koostööd Eesti ülikoolidega, on Eesti haridusmaastikul igati konkurentsivõimeline tänu suurepärastele õpetajatele, keda tuleb hoida, sest hea õpetaja hoidmine on küll kallis, kuid halva õpetaja hoidmine pikemas perspektiivis ühiskonnale veelgi kallim.

Võimalus õpetada samal ajal põhikoolis ja gümnaasiumis, nagu Sauel, on pedagoogile arendav: annab laiema vaate kogu õpiprotsessile.

Nii pikalt kooli juhtinuna teeb Jaan Palumetsa täna murelikuks hoopis see, et aasta aastalt suureneb haridusliku erivajadusega laste arv, erivajaduse määrab maakondlik nõustamiskomisjon.

Saue koolis on nende laste õpetamiseks täna kasutusel kõik seadusega ette nähtud võimalused: individuaalne õppekava, koduõpe, väikeklass nelja õpilasega ja õpiraskustega klass 12 õpilasega. Edaspidi tuleb arvestada aga sellega, et iga aastakäigu juures on vähemalt väikeklass.

Mõtteid, kuidas muuta ja arendada Saue Gümnaasiumi veelgi paremaks, on koolis palju. Sel aastal pöörab gümnaasium tähelepanu väärtustele.