Hea sotsiaaltöö ei paista silma
Sünnipäeval korraldas toimetus konverentsi, kuhu olid kutsutud sotsiaaltöö tegijad ja korraldajad, koolitajad ja õppejõud ning ka ajakirjanikud.
Konverents ei olnud mõeldud pelgalt ettekannete ärakuulamiseks, vaid osalejad jagunesid laudkonniti kohvilaudade ümber ning iga laudkond arutles teemal, mis puudutas mõnd sotsiaaltöö valdkonda. Nii oli kõigil võimalus aktiivselt arutellu sekkuda ja oma arvamust avaldada. Kokkuvõtteid kuulasid ja sõna said sekka öelda kõik osalejad.
Kokkutulnuid tervitasid kaks endist sotsiaalministrit - Tiiu Aro ja Siiri Oviir. Oviir meenutas 1990ndate algusaastaid, kui alustati peaaegu tühjalt kohalt - polnud sotsiaaltöötaja ametit ega selle eriala õpet ning alles 90ndate keskel loodi sotsiaaltöötajate liit. "Tehti tööd, polnud poliitikat, oldi sõbrad ja mõttekaaslased," resümeeris europarlamendi liige Oviir.
Lähiaastad ei tule tema arvates kerged, sest omavalitsuste tulubaasi on kärbitud.
"Eesmärgid ei toimi, sest riigi põhieesmärk on tasakaalus eelarve," sõnas eurosaadik.
Piiravad ressursid ja võimekus
Laudkonnas, kus teemaks olid laste ja noorte toetamise võimalused peres, asenduskodus, koolis ja kogukonnas, kõneldi sotsiaaltöö võimalustest kujundada laste ja noorte väärtushinnanguid, aidata kaasa neile hea kasvukeskkonna loomisele ja asjatundlikult toetada lastega peresid.
Seadus kohustab andma peredele tuge ning see kohustus lasub mitmel valdkonnal - sellega tegelevad sotsiaal-, haridus- ja meditsiiniasutused.
Ent lastekaitsetöötajat piiravad ressursid, suur kohustuste hulk ning sõltuvus omavalitsuse võimekusest. On paiku, kus lastekaitsetöötaja tegeleb ka haridusküsimustega, kulutab aega dokumentidega tööle jmt, samas on omavalitsusi, kus polegi lastekaitsespetsialisti.
Pärnu positiivne näide
Pärnus asuva õppe-nõustamiskeskuse sotsiaalnõustaja Kersti Kesküla tutvustas keskust, mis tegutseb linna haridusosakonna allasutusena sõltumata koolidest, kuid igal sotsiaalnõustajal on omad koolid, kus nad nõustavad nii lapsi, lapsevanemaid kui ka pedagooge. Sotsiaalnõustaja on lapse usaldusisik, toetaja, eestkõneleja ja nõuandja. Kesküla rõhutas kooli juhtkonnaga koostöö ning vanemate koolitamise vajalikkust.
Lastekaitses on kasutusele võetud riskipere mõiste, mis näitab arusaama, et probleemide põhjused on peredes ning peredele keskendumine viitab mõttemuutusele. Ennetustöö ja varane sekkumine on üliolulised põhimõtted, mida järgida, sest lastekaitsesüsteemi satub laps siis, kui on juba tekkinud probleem.
Arutelust koorus mõtteid, et vaja oleks sotsiaaltöö võrgustikku kaasata ka pereõde, kellel on õigus kodu külastada.
Kas ta seda teeb, sõltub arstist. Ka arvati, et perele, kes on kaoses, tuleb küll appi rutata, kuid vahel on vaja ka hoiatada, et laps ei ole teie oma, kui lapse tulevik on ohus. Lastekaitse vallas aga vajavad hädasti koolitust ka omavalitsuste inimesed, eelkõige sotsiaalkomisjoni juhid, kes selle valdkonnaga kokku puutuvad ja otsuseid teevad, kuid kes ei pruugi olla selles valdkonnas pädevad.
Norra on eeskujuks ja toetajaks
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu tutvustas Norra eeskuju ja norralaste toetust, millega luuakse kolme ministeeriumi - justiits-, haridus- ja sotsiaalministeeriumi koostöös riiklik struktuur regiooni tasandil.
Tulemuseks peaks tekkima valdkonnaülene koostöö ning integreeritus. "Norra suund on ainuõige, et vähendada riske ja toetada peresid," ütles Tikerpuu.
Praegu on tema sõnul omavalitsused oma tegemistes üksi ja neile on pandud palju üle jõu käivaid ülesandeid. Ka on ministeeriumil plaanis Norra programmi juurde luua uuringugrupp, et kaasata kõrgkoole.
"Kooli programmides peaks olema perekonna- ja väärtusõpetus, et kasvatada inimesi, kes on valmis olema head emad ja isad," sõnas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor Valter Parve. "Plaanime koolitada inimesi, kes on valmis seda programmi tegema," teatas Tikerpuu.
Ministeeriumil on käsil lastekaitse hindamiskriteeriumite väljatöötamine. Neid vajavad praktikud, kes praegu tegutsevad sotsiaalnõustaja Kersti Kesküla sõnul ebakindlalt.
Nähtamatu kahe näoga Jaanus
Sotsiaaltöötaja töötab ettearvamatutes tingimustes, teda võib võrrelda kahe näoga Jaanusega, kelle üks nägu on ühiskonna ja teine abi vajava inimese poole. Samas aga peab ta hoolitsema ka enda eest ning tundma tööl kollegiaalset vastutust. Riik saab sotsiaaltöötaja heaks teha seda, et loob vajaliku õigusruumi, mis ei jää ajast maha.
Hea sotsiaaltöö ei olegi nähtav, tõdesid spetsialistid. Sotsiaaltöötajal, kes korraldab teenuseid eakatele ja puuetega inimestele, on oluline ennetustegevus, mis on aga piiritlemata. Kui paljud valdkonnad tegelevad prognoosimistega, siis hooldusvajaduste prognoosid on väga tagasihoidlikud. Koostöövajadust nii haridus- kui tervishoiu valdkonnaga tunnetavad sotsiaaltöötajad iga päev.
Räägiti ka vajadusest leida lahendus, kuidas väiksed omavalitsused saaksid pakkuda samu teenuseid, mida pakuvad suured. Hea näitena toodi Tartu linna, kes pakub teenuseid ka Tartumaal.
Õiguskantsleri büroos on koostatud analüüs omastehooldaja rollist ning tõdetud, et omastehooldajal on õigus küsida omavalitsuselt abi. Ajakirja "Sotsiaaltöö" vastutav toimetaja Regina Lind ütles, et ajakiri jätkab erialasena, selles arutletakse sotsiaaltöö sisulisi probleeme, jätkatakse teadusartiklite avaldamist ning väga oodatakse kaastöid praktikutelt.
