Heino Lepik - bioenergeetik, kes teab tervisehädade ja väsimuse algpõhjust
Kopli talu asub tõelisel ääremaal: tee, mis siit möödub, sumbub peagi kahe maakonna vahelistesse suurtesse metsadesse. Vaid oskaja leiab lõputust metsasihtide rägastikst väljapääsu. Ei inimasustust, vaid seene- ja marjaajal leiad siinsetelt teedelt tavapärasest vilkamat liikumist.
Aga Kopli tallu juhtub inimesi päris sageli. Siin elava Heino Lepiku tugitoolis on istunud üle tuhande inimese, kes kõik on saanud õpetussõnu selle kohta, kuidas olla energiline ja terve. Toituda nii, et keha omandaks võimalikult palju energiat. Ja kui selleks vajadus, vabaneda ka vaimudest ja needustest.
Harjutustega väsimusest vabaks
Igale toolilistunule saab kaasa CD-plaat, millel leiduva muusika järgi ja Heino õpetuse kohaselt saab teha energiat laadivat bioenergeetilist harjutust. „Vahel piisab ühest korrast, kui aga väsimus peal ja maast ja taevast piisavalt energiat ei saa, võib seda teha mitmeid kordi päevas. Üledoosi sellest kindlasti ei saa," ütleb Heino.
Heino juured on Karjakülas. „Ema ja isa kohtusid siinsamas. Üks töötas Karjaküla poes, teine meiereis, mõlemad asusid ühe katuse all. Pood kuulus algselt kohalikele talupidajatele, kes selle hiljem Eesti tarbijate keskühistule müüsid. Neil oli endil piisavalt tegevust hobuseparistamise ja hasartmängudega."
„1941. aasta sõjasuvi laastas suure osa Karjakülast. Hävituspataljoni arvele jääb paljude talude põletamine ja inimeste hukkamine. Tules hävis ka meiereihoone. Õnneks olid vanemad selleks ajaks juba Türile elama asunud. Isa võeti üsna viimasel minutil Saksa sõjaväkke, langes Kuramaal vangi ja saadeti vangilaagrisse. Sealsed läbielamised murdsid ta tervise, koju jõudnuna jätkus tal elujõudu vaid paariks aastaks," meenutab Heino.
„Kopli talu hoone on minu vanaisa ehitatud. Selle ostsime endale 1984. aastal ja rajasime siia abikaasa Lainega aiandustalu. Aed oligi tema kui õppinud bioloogi jaoks kõik. Veel vahetult enne tema lahkumist tähtede taha eelmisel aastal pidin ma viinamarjaistikuid tuppa tooma, et ta saaks neid voodiserval lõigata."
Töötanud nii elektriku kui ratsionaliseerijana
Kopli talu elutoa seinal on Eestimaa kaart. See on üsna tihedalt värviliste peadega nööpnõelu täis. „Need tähistavad kohti, kus ma olen käinud oma töömeheteel, taimemüükidel või siis loenguid pidamas," selgitab Heino. Ja see tee on tõesti üsna kirju.
„Peale Tallinna polütehnikumi läksin tööle Maaelektrisse, sealt suunati Virumaale Rakkesse, et aidata käivitada Rakke lubjatehast," naljatab Heino. „Eks Rakke kant olegi mu jalajälgi ja liiniposte tihedalt täis, kui neid tänaseks päevaks moodsamate vastu välja pole vahetatud. Ega see polnud naljaasi sikutada maste vaid käte jõul püsti, või siis ronida jämedate liinitraatidega posti otsa. Brigadir, suur ja tugev mees, läks nelja traadiga kribinal üles, mina, väike ja kõhn, jaksasin vaid ühe korraga viia." Pärast tehase käikuandmist kutsuti lubjavabrikusse tööle ja anti kortergi.
Siis tõi tee Heino kodukanti tagasi. Siin oli uueks väljakutseks Volta tehase käivitamine Türi-Allikul „Kui asusin tööle Türi-Alliku Volta tsehhi, siis päeval tuli tegeleda seadmete töökorras hoidmisega, peale tööpäeva arendada klubilist tegevust," räägib Heino.
„Seadmed, mis saabusid siia Volta tootmisse Venemaalt, olid üsna moodsad ja keerulised, puudusid aga kasutusjuhendid, nende hingeelu tuli meil põhjalikult kohapeal tundma õppida.
Nii saigi neid pidevalt parandatud ja ratsionaliseerimisettepanekuid esitatud, kuidas masinaid edukamalt töös hoida ja kadusid vähendada." 1970-80ndatel olid ratsionaliseerijad ehk ratsijad tehtud mehed, kehv töödistsipliin ja vilets tehnika andis nutikatele meestele võimaluse ennast näidata. „Nii sain minagi lisaks põhipalgale kaks palka ratsimise arvelt lisaks."
„Pärast tööpäeva tuli asuda klubilise tegevuse juurde. Tehases oli palju noori ning huvi pärast tööd kultuurselt aega veeta loomulikult suur. Mäletan, et olime ennast just sisse seadnud, kui selgus, et neid ruume on ikkagi tootmise jaoks vaja. Nii alustasimegi jälle otsast," meenutab Heino.
„Vale" pilt parteimeestest maksis töökoha
Lõpuks viskas pingeline töö Voltas üle ning pildistamishuvi ja -oskus viis mehe kolmeks aastaks rajoonilehe Järva Teataja toimetusse fotograafiks. „Nii et olen minagi ajakirjandusese töötanud. Tol ajal käis kogu elu toimetuses loomulikult partei valvsa pilgu all ja midagi lubamatut leheveergudele ei jõudnud."
„Kord olin Väätsal pildistamas künnivõistlust. Kohal olid ka mitmed tähtsad ninad, EKP I sekretär Johannes Käbin nende seas. Sain pildile, kuidas nood hanereas üle künni marssisid, minu selja tagant sai sama klõpsu ka Eesti telegraafiagentuuri (ETA) fotograaf. Vahetult ette trükkiminekut avastati aga, et kõigil meestel on parem käsi vihmamantli taskus. Siis puhkes paanika ning kõige lõpuks pilt ei ilmunud ja mind kutsuti järgmisel hommikul kohvile. Enne seda sain hommikuse Rahva Hääle ja näen, et seal esikaanel täpselt sama pilt. Lõin selle lehe siis juhtkonna lauale, et näe, tema pilt võib keskajakirjanduses ilmuda, minu oma aga rajoonilehes mitte, ning lõin ukse enda selja tagant kinni."
Bioenergeetika on kõige alus
Tänaseks on Heinost saanud mees, kes arvab, et oskab lahendada nii mõnegi inimliku probleemi, mis meid kõiki igapäevaselt kimbutanud või kimbutamas on. Väsimus, tervisehädad, vale toitumine jne.
„1998 said kolm meest Nobeli preemia. Nende uuringute tulemus võimaldab organismil täielikult ära kasutada kogu hapniku, millest suur osa tavalises olukorras kipub lihtsalt verelibledega lõbusõitu tegema. Nobeliste avastuse kohaselt sõltub hemogloobini küljest vabaneva hapniku hulk lämmastikoksiidi (NO) tasemest organismis. NO-d saab omakorda toidus leiduvatest L-arginiinidest, mille hävimine algab kahjuks juba neljakümne kahest plusskraadist alates. Tühine on NO osakaal keedetud, eriti aga praetud toidus."
Heino arvates tuleks lugeda lausa kuriteoks kokasaadetes propageeritavate vääristoiduainete, tomati, paprika ja muu toorelt söömist väärivate toiduainete surnukskõrvetamist. „Need retseptid sobivad kasutada vaid nendes lõunamaades, kus puuviljade ja muu toore toidu osakaal on seetõttu väga suur, et nad on aastaringselt loodusest tasuta saadaval."
„Sajaprotsendilist NO-efekti omab näiteks India nonipuu naturaalne mahl. Head on ka tume viinamari, mustsõstar, kiivi. Lämmastikoksiidi puudus organismis tekitab kehas kroonilise hapnikuvaeguse ning see ongi kõigi tervisehädade algpõhjuseks."
Sellest, mismoodi ennast terve ja energilisena hoida, kuidas oma chakrad avada, needustest vabaneda, võiks siinkohal Heino õpetussõnade järgi veel kümneid lehekülgi kirjutada. Kuna aga Heino lubab ka tulevikus oma teadmisi täiendada ja tõekspidamisi propageerida, siis asjast huvitatud lugejal on lihtsam kõikidele oma küsimustele vastuseid küsida otse teadjamehe käest.
„Karjaküla Kopli talusse on huvilised alati teretulnud, samuti loengutele, mida ma aeg-ajalt mõnes Eestimaa paigas pean. Minu eesmärk ei ole inimesi ravida, vaid tervendada. Et nende bioenergeetika oleks korras ja nad jaksaksid olmemuredes vastu pidada."
Noelexi paradoksid ehk paar Heino olulist mõtet
Sel ajal kui veel kõiki baktereid ei üritatud maha tappa, leidus ka täiesti terveid inimesi. Inimesi ei saa ravida, inimesi saab õpetada terve olema, kahjuks ei saa paljud sellest aru. Tegijaks saadakse juba lapsepõlves, või mitte kunagi.
Heino Lepik
9. märts 1936 Karjakülas
Õppinud Türi keskkoolis, Tallinna polütehnikumis, Eesti põllumajandusakadeemias ja läbinud Tartu ülikoolis ajakirjanduse lühikursuse.
Töötanud elektrikuna, ajakirjaniku ja fotograafina, metsamajanduses taimekasvatusega. Tegelenud viimased paarkümmend aastat mahepõllundusliku aiandustalu pidamisega.
Bioenergeetik ja tervisenõustaja. Mitmete hobide hulka kuulub sportmatkamine, võistlustants.
Kolme tantsumuusikabändiga on rahvast tantsutanud kuus aastat.
Vabadel hetkedel on alati kihk minna kalale.
