Hispaanlased tulid põhjamaale: Hispaanias on täiskohaga tööd leida peaaegu võimatu
Need on Carmen Alcantara Jabaquinta ja Juan Jesus Barba. Mõlemad on Lõuna-Hispaaniast Cordobast, Carmen 7500 elanikuga La Ramblast ja Juan vähem kui 5000 elanikuga Henciast.
Carmen on hariduselt psühholoog, tema teemad on inimressursid ja hariduspsühholoogia, milles on tal ka magistrikraad. Tema tähelepanu on keskendunud invalastele, alkoholi- ja narkosõltlastele, kuid praegu on ta töötu. Eestis on Carmen esmakordselt ning teda üllatasid siin kõigepealt lumi ja jää, mida tema kodulinnas pole. Üllatas ka avarus siinsamas Viimsis, sest tema kodulinnas La Ramblas asetsevad kõik majad kõrvuti ja niisugust laiutamist pole.
Juan Jesus on õppinud hooldusmeditsiini, kuid temagi on töötu. Ta rääkis, et otsis stipendiumivõimalust ja leidis pakkumised Eestis, Prantsusmaal, Portugalis, Saksamaal ja Itaalias. Kuna ta Eestist midagi ei teadnud ega olnud ka kunagi Põhja-Euroopas käinud, siis valiski ta meie maa oma stipendiumi sihtriigiks.
Mõlemal on kaasas palju sooje riideid ja külma nad siin ei karda. Oma pererahva kohta, kelle juurde nad on majutatud, räägivad nad vaid kiitvaid sõnu.
Kui jutt läheb kahe maa erinevustele, nimetab Juan kõigepealt toitu. Teda üllatas, et meil süüakse palju keedetud toitu ja köögiviljad on supi sees. Oliiviõli aga tarvitatakse tema kodumaal palju rohkem kui meil.
Hispaaniast juttu jätkates pole kummalgi külalisel midagi kiitvat rääkida - tööpuudus on suur ja täiskohaga tööd leida on peaaegu võimatu. Tööd võib leida vaid paariks kuuks korraga, Juan sai näiteks haiglas tööd ainult kaheks ja pooleks kuuks. Kui aga tahaks eriala vahetada ja mõnd uut valdkonda õppida, siis selleks enam riigilt stipendiumi ei saa, omal kulul haridust omandada on aga ülikallis. Mujale Euroopasse tööleminekut takistab hispaanlastel kehv keeleoskus. Nii Juan kui Carmen on üllatunud meie kooliõpilase heast inglise keele oskusest, nende koolides olevat nii inglise kui ka prantsuse keele õpetamine nii madalal tasemel, et Euroopas tööd otsides ei konkureeri hispaanlased ida-eurooplastega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tööpuudus on suur, paljudel pole raha ka üüri maksmiseks ning kahte põlvkonda toetavad tihti vanavanemad.
Räägime Hispaania ja Eesti koolist. Juani arvates on meie lapsed vaiksemad ja sõltumatumad. Palun viimast mõtet selgitada ning Juan vastab: „Hispaanias sa ei näe last üksi bussipeatuses. Tal on ikka täiskasvanud saatja kõrval."
Hispaanlased on tähele pannud, et meie lastel on koolis palju tegemist ka lisaks õppetööle, neil aga toimuvad muud tegevused eraakadeemiates.
Arvutid on Hispaania koolides kasutusel alates 5. klassist. Andaluusias näiteks saab iga laps 11-12aastaselt sülearvuti koolist tasuta ning klassides on digitaaltahvlid.
Üldiselt aga olid külalistel paari nädala põhjal muljed alles tekkimas ja settimas, nii et kohtume veel enne nende ärasõitu.
_______________________________________________________
Hispaania noored Viimsi vallas
Viimsi vald on üle kümme aasta teinud koostööd Sevilla linna ja Cordobaga Hispaanias. Ühiselt on korraldatud seminare, õppevisiite ja noorsoovahetusi.
2009. a toimus esimest korda Euroopa Liidu programmi Leonardo da Vinci raames projekt, kus Viimsi vallas töötas kolm kuud kaks Cordoba noort vabatahtlikku. Projekt õnnestus väga hästi, hispaania noored olid väga aktiivsed ja kohanesid kiiresti.
2011. a lepiti kokku uus projekt, kuid kahjuks rahastuse saamine projektile venis ja alles 2013. a veebruaris tulid Viimsisse taas kaks Hispaania Cordoba noort vabatahtlikku Leonardo da Vinci programmi ELMER raames. Sel aastal on Viimsis rahvusvahelist kogemust saamas Carmen Alcantara Jabalquinto ja Juan Jesus Barba Cordobast.
Esimese nädala olid noored Viimsi Kooli Karulaugu õppehoones, järgnevad nädalad on nad Viimsi Kooli suures majas, kus neil on võimalus suhelda lisaks inglise keelele ka hispaania keeles, ning MTÜ Viimsi Huvikeskuse Noortekeskuses. Hispaania noorte ülesanne on tutvuda eesti kultuuri, noorsootöö ja haridussüsteemiga. Programmi eesmärk on saada rahvusvaheline kogemus, viia läbi projekte ja teha koostööd Eesti noortega, noorsoo-, haridus- ja kultuuritöötajatega. Programmi raames õpivad noored ka eesti keelt.
Järgnevatel nädalatel on kavas jätkata tegevusi Viimsi Koolis, Viimsi Huvikeskuses ja Noortekeskustes, Püünsi Koolis, Viimsi Lasteaedades ja Rannarahva Muuseumis. Lisaks soovivad noored saada ülevaate, millised võimalused on Viimsi vallas erivajadustega noortel, kavas on tutvuda OÜ Fertilitas tehtava rehabilitatsioonitööga, külastada Amarülleuse lasteaeda ja vestelda lasteaedade ja koolide sotsiaalpedagoogide, psühholoogide ja logopeedidega.
Noorte vaba aja tegevused ja kultuuriüritused on korraldatud koostöös Viimsi Kooli õpilasesinduse ning vilistlastega. Soovime meie Hispaania noortele jõudu ja palju uusi kogemusi!
Kui Viimsi vallas on veel organisatsioone ja inimesi, kes soovivad Hispaania noori oma projektidesse kaasata või põnevaid vaatamisväärsusi, ka üritusi näidata ja tutvustada, võtke palun julgesti ühendust noorsoo- ja haridusametiga, koostöös suudame neile tutvustada Viimsist ja Eestit, meie kultuuri ja noorte ettevõtmisi.
Kadi Bruus
noorsoo- ja haridustöö koordinaator
