Fond hakkab kaasrahastama Ida-Virumaal üles võetavaid filme, telesarju, muusikavideosid ja reklaame. Eesmärk on tuua siia kanti üks-kaks suuremahulist filmiprojekti aastas, mis kulutaksid siin osa oma eelarvest tugiteenustele, mida Ida-Virumaa suudab pakkuda, sealhulgas majutus, toitlustus, transport, ehitus jmt. Valminud filme saavad fondi rahastajad kasutada oma turundustegevuses.

Fondi nõustava Martin Aadamsoo sõnul on filmitootmise mõju kohalikule majandusele märkimisväärne. Tema sõnul tõi Viru filmifondiga sarnane Riia filmifond esimese kahe aastaga linnamajandusse 9 eurot iga fondi investeeritud euro kohta.

Samuti aitab filmitootmine kaasa piirkonna tuntuse ja maine parandamisele ja suurendab turismi. Adamsoo tõi mitmeid näiteid maailmast ja omast Eestistki. Pärast suurt kassahitti „Braveheart" (mäletate küll, „Kartmatu" Mel Gibsoniga peaosas) tõusis turistide arv Šotimaa nendesse paikadesse, kus arvati seda filmitud olevat, kümnete kordade võrra... Ei ole aga halba heata: kuigi keskmisest lühema Gibsoni mängitud pikakasvuline šoti rahvuskangelane William Wallace on kohalike naerualune, andis see Šotimaa turismitööstusele võimsa taganttõuke. Turismigrupid külastavad siiani „Kartmatu" võttepaiku, pidades neid ekslikult, aga Šoti majandusele vägagi tulutoovalt, muistse vabadusvõitluse lahingutandriteks. 

Viimane huvitav katse kasutada Eestis filmi kohaturunduses oli mälestustahvli avamine Tarkovski „Stalkeri" võttepaigas Tallinna Rottermanni kvartalis. Vaevalt muidugi Jaapani turismibussid „Stalkeri" mälestustahvlit väisama hakkavad, aga mõtlemine liigub õiges suunas.

Aga mis meil sellest kõigest kasu on, küsib nüüd lugeja eelnimetatud valdadest.
Mis see meile annab?

Aus vastus on, et kohe ei pruugigi saada käegakatsutavat kasu, ei saa täna väita, et homme koputab kümme filmitootjat iga valla uksele ja lubab tolle õue peal tulevase kassahiti valmis vändata... Need neli omavalitsust, kes seljad kokku panid ja võrdsetel alustel fondi lõid, on kaugelevaatava pilguga, nemad lähtusid põhimõttest „üks kõigi, kõik ühe eest", me ei pea alati olema ära pannes naabrist paremad, vahelduseks võiks ju mõelda, et kui kusagil Ida-Virumaal läheb hästi, siis ei lähe ka meil halvasti... no heakene küll, see ei pruugi veenda.

Teisalt, on edumeelne ja heatahtlik mõelda ühiselt noorte filmitegijate tegevuse toetamise peale, neile stardis abiks olla.

Ühtepidi hea ja teistpidi vähem hea näide on Kanal 2 telesari, müstikast ja salapärast pakatav „Süvahavva" on toonud hulga tähelepanu nii Põlvamaa Süvahavva külale kui ka sealsele Süvahavva loodustalule ehkki tegelikult on lugu üles filmitud hoopiski Järvamaal Ambla kandis, Reaalne Süvahavva küla koos taluga paikneb Veriora vallas. Loodustalu perenaine Reet Pettai ütles, et viimati, kui Tallinnas laadal käidi, siis enamik inimesi muigas talu nime nähes ja pooled tulid ka sellest juttu tegema. Ka talu kodulehekülge on pärast sarja eetrisseminekut senisest sagedamini külastatud, kohe pärast esimest osa lausa 300 korda.

Seda näidet võib kahtepidi vaadata nii, et otsest kasu on see toonud päriselt eksisteerivale samanimelisele talule, kelle vastu kohe huvi tekkis ja seeläbi talul oma tegemisi/tooteid hõlpsam turundada on, samas, kui päris võttekoht on laiemale üldsusele teadmata.

Teisalt jälle võiks see käivitada Ambla kandi müügimootorid, kel on täielik õigus neid võttepaiku reklaamidagi, kui kohti, kus kõnealune seriaal üles võeti. Otsest tulu võis ilmselt mõõta võtteperioodi ajal, mil väike koht kihas erinevatest inimestest, kes kohalikust poest ostmas käisid ja ehk ka lähikonnas majutusid.

See ongi kogu asja laiem mõte - et siiakanti tuleks uusi tegijaid, sõidaks läbi rohkem inimesi, kes siinkandis peatuvad ja kaubandust kasutavad, võib-olla lisaks ka kohalike ettevõtjate tooteid-teenuseid tarbivad  ja kui tulemina sünnib veel midagi sellist (film, seriaal, muusikavideo jms), mida hiljem esitleda saaks (kus on mõni äratuntav koht või hoone), siis oleme juba samme astunud maakonna maine kujundamise teel.

Asutajate kommentaare peale allkirjastamist.

Oleg Kuznetsov, Illuka vallavanem: „Ida-Virumaa on filmitegijatele kõikide võimaluste maa ja loodetavasti on see fond oluliseks tõukejõuks, et siia sagedamini tullakse. Ja vähem oluline pole seegi, et sellise fondi loomisega on Ida-Virumaa Eestis esimene."

Tiit Kuusmik, Toila vallavanem: „Fondi loomine on usu asi - kui usud, siis asi läheb korda."

Tauno Võhmar, Jõhvi vallavanem: „Minult on küsitud, kas kavatseme sellega nüüd luua mingi kohaliku Hollywoodi või Bollywoodi ja naljahambad on selle üle juba ka nalja visanud, et teete kohaliku Pulliwoodi... Selge pilt on see, et Ida-Virumaal on kõik võimalused olemas, et siin väljapaistvaid filme üles võtta. Ja see võimaldab tuua meie kanti uusi inimesi huvitavate ideedega."

Martin Adamsoo, Digikeskuse juht, kõnealuse fondi idee algataja: „Seda, et kuue kuuga on nelja edumeelse valla juhid seljad kokku pannud, oskavad näha laiemalt ning Eestis esimesena piirkondliku filmifondi loomisega hakkama saanud, väärib juba eraldi tunnustust. Loodan, et esimene aasta süvendab lootust sellega ka jätkata." 

Aivar Surva, Mäetaguse vallavanem: „See laud, mille taga me täna allkirju panime, võiks olla edaspidi tunduvalt pikem, sest mõttel on jumet ja perspektiivi. Loodetavasti ärkavad ja märkavad teisedki seda algatust toetada."