26. jaanuaril 2012, Iisakus

Iisaku Vallavolikogu sõnastab oma seisukoha Iisaku Gümnaasiumis üldkeskhariduse jätkamise kohta tuginedes järgmistele asjaoludele:

- Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud debati gümnaasiumihariduse reformimise vajaduse üle. Õpilaste arv, eriti gümnaasiumiastmes, kahaneb drastiliselt. Ministeeriumi hinnangul ei ole gümnaasiumiharidus kõikjal üle Eesti heal tasemel, seda tunnistavad riigieksamitulemuste märgatavad vahed kooliti ning ebavõrdsed võimalused Eesti eri gümnaasiumidest kõrgkooli riigieelarvelistele kohtadele pääseda - väikeste gümnaasiumide lõpetajate võimalused on sisseastumisstatistika järgi kehvemad. Korraliku ning oma huvidele ja võimetele vastava gümnaasiumihariduse saavad õpilased neist koolidest, kus on kaasaegne õpikeskkond, kvalifitseeritud õpetajad, võimalik valida mitmete õppesuundade ja valikainete vahel. Seda suudab gümnaasium märgatava lisarahata tagada vaid piisava õpilaste arvu puhul. Lähiaastatel on muudatused vältimatud. Sealhulgas leitakse, et Eestis peavad olema ainult tugevad gümnaasiumid ning selle tingimuseks peaks gümnaasiumiastmes olema vähemalt 3 paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Piirkondlikest eripäradest tingituna võib lahendustes olla erinevusi, aga mitte õppekvaliteedi arvelt. Riik on väljendanud soovi teha omavalitsustega koostööd tugevate gümnaasiumide loomisel, pakkudes analüüse, andmestikku ja puhaste gümnaasiumide loomist toetavat rahastamismudelit. Ministeerium leiab, et otsustusõigus jääb siiski omavalitsustele;

- Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu projekti «Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika väljatöötamine Ida-Virumaa näitel» koolivõrgustiku optimeerimise kavas asetati Iisaku Gümnaasium maakonnas Keskregiooni ning analüüsi põhjal nähti kooli nii regioonipõhises kui ka radikaalses stsenaariumis potentsiaalselt kestliku põhikoolina ning gümnaasiumiastme jätkamist peeti ebaotstarbekaks. Majanduslikust analüüsist selgus, et ümberkorralduste tulemus on, et riigieelarve kulud haridusele Ida-Viru maakonnas vähenevad ning koolipidajatel on võimalus vähendada oma kulusid haridusele, samuti on ümberkorralduste tulemusena võimalik suurendada pedagoogide töötasu, umbes 7% ulatuses. Rahaline mõju Iisaku valla eelarvele peale ümberkorraldusi oleks marginaalne;

- 13. detsembril 2011. a Iisaku Gümnaasiumi tuleviku teemal toimunud avaliku arutelu tulemusena jõudsid lapsevanemad ja õpetajad seisukohale, et täna ja lähitulevikus on Iisaku Gümnaasiumis loodud laste jaoks parimad võimalused hea keskhariduse omandamiseks järgmistest aspektidest lähtuvalt: kodulähedus, turvalisus, mitmekülgne huviharidus, õpilaskodu, renoveeritud ja kompleksne koolihoone. Iisaku Gümnaasium tagab ka tugeva põhikooli säilimise ning täna töötavad koolis kogenud ja kvalifitseeritud pedagoogid;

- Iisaku Vallavalitsuse majanduslikust analüüsist järeldub, et märkimisväärne majanduslik efekt gümnaasiumiastme sulgemiseks puudub. Kui võtame aluseks tänase rahastamismudeli on vallale majanduslikult optimaalseim gümnaasiumiosa säilitada ka juhul kui seal õpib 30 õpilast ja teiste omavalitsuste koolides ei õpi ükski Iisaku valla laps. Paremuselt teine variant on olukord, kus gümnaasiumi osa on suletud ja arvlemist teiste omavalitsuste vahel ei toimu. Järgneb praegune seis - 27 õpilast ja arvlemine omavalitsuste vahel toimub. Järgmine rahaliselt kulukam on gümnaasiumi osa sulgemine, arvestamata sellega kaasnevad momente. Kõige ebapraktilisem on aga gümnaasiumi osa etapiviisiline sulgemine.

Tuginedes erinevatele analüüsidele ja aruteludele leiab Iisaku Vallavolikogu, et on otstarbekas ja vajalik jätkata Iisaku Gümnaasiumi tegevust gümnaasiumiosaga. Meie seisukoht tugineb järgmistele asjaoludele:

  1. täna ja lähitulevikus on Iisakus loodud laste jaoks parimad võimalused hea üldkeskhariduse omandamiseks oma koduvallas;

  2. meie kooli tugevusteks, mida hindavad nii kooliõpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, on kodulähedus, turvaline õppe- ja elukeskkond, mitmekülgne huviharidus, mida omandatakse Iisaku Kunstide Koolis ja rahvamaja ringides, õpilaskodu kui majutusasutuse olemasolu, renoveeritud ja kompleksne koolihoone; suurepärased vaba aja veetmise ja sportimisvõimalused vallas;

  3. kooli sulgemisel pikeneb lapse koolitee, sellega väheneb turvalisus ning lapsed kaotavad palju ajalist ressurssi ning neilt võetakse võimalus huviringides kaasa lüüa, ehk kitsendatakse nende valikuid;

  4. tänane tugev põhikool on tugev tänu gümnaasiumiosa olemasolule ja võimalustele koolis;

  5. koolis õpetavad kogenud, pädevad ja kvalifitseeritud pedagoogid valdavalt kõikides õppeainetes;

  6. märkimisväärne majanduslik efekt gümnaasiumiastme sulgemiseks puudub. Kui võtame aluseks tänase rahastamismudeli on vallale majanduslikult otstarbekam gümnaasiumiosa säilitada ka juhul kui seal õpib vähemalt 30 õpilast;

  7. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu projekti "Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika väljatöötamine Ida-Virumaa näitel" koolivõrgustiku optimeerimise kava majandusliku analüüsi alusel gümnaasiumiosade sulgemisega märkimisväärset majanduslikku efekti ei teki;

  8. Ida-Virumaa maapiirkonnas ning Eesti äärealal on gümnaasium kogukonna hoidja ja säilitaja, aga ka maaelu ja eestluse hoidja.

 
Leiame, et radikaalse reformimise tulemusena väheneb valikuvõimalus ning ei looda kõigile lastele võrdseid võimalusi. Kaotajateks jäävad maapiirkonnas ja äärealadel elavad lapsed ja nende pered. Reformi kesksele kohale tuleks asetada laps ja tema heaolu, mitte materiaalsed väärtused.