Euroopa Liidu toetustest on osaühing osanud taotleda võima­likust maksimumi. Põllumeeste toetustes valitsev ebavõrdsus teeb Teevetil meele mõruks, aga seni on elu edasi viia aidanud seegi, olgu­gi, et mitte võrdses konkurentsis. ,,Eelmine aasta oli tehnikaostu aasta. See aasta on ehitusaasta - ta­hame Suurejõe noorkarjafarmi kor­da teha. Ehitame paar silohoidlat, tehnikahoidla koos söödaboksiga, sõnnikuhoidla, söödaküüni ja as­falteerime kuni 700 m² pinda, et oleks võimalik puhtalt toimetada. Sügiseks peaks loomakasvatuse pool vastama täielikult kõikidele euronõuetele."

Saarlase visadusega läbi aastate

Teevet on sünnilt saarlane. Vändrasse sattus ta esimest korda täpselt 40 aastat tagasi - Olustve­res agronoomiks õppiv poiss saa­deti Vändra kolhoosi praktikale. Kolm aastat hiljem tuli ta samasse tööle ja lõpetas paralleelselt Põllu­majanduse Akadeemia. Kahekord­se agronoomiharidusega mees on läbinud põllumehena kõik astmed: alates brigadirist kuni firma juhini. Vändra ümbruses teab-tunneb ta iga põldu ja talu, kirgliku jahimehe­na ka metsi ja rabasid.

Teevetit on tunnustatud Val­getähe V klassi teenetemärgiga; Valgetähe IV klassi teenete­märgiga; Pärnumaa vapimärgiga; C.R.Jakobsoni teenetemedaliga ja veel paljude autasudega.

,,Suures firmas ei tee üksinda midagi, siin on kõik meeskonnatöö. Osaühingu ja piimafarmi ülesehita­mise eest on mitu inimest selle au­tasu minust mitu korda rohkem ära teeninud," kommenteerib Teevet vastset tunnustust. Kolleegid kinni­tavad samas vastupidist, et Teevet rabab uskumatult palju tööd teha, ja kui ta midagi teeb, siis ikka hin­gega. Eeldades samas enesestmõis­tetavalt, et teised toimivad kõik sa­mamoodi... ,,Jälgin, et rahavanker oleks õigel teel ja et ei läheks liiga optimistlikuks investeerimiseks. Nüüd peaks tulema rahulikum aeg, kus ei pea nii palju tõmblema. Tu­levikku me enam pessimistlikult ei vaata," on Teevet optimist.