Ilmast ja põllust: Segamini on sõnad, teod, lubadused ja tegelikkus igapäevaelus

„Kaunistagem Eesti kojad kolme kodu värviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda ..." lauldi koosviibimistel juba vähem kui sajand tagasi.

Sel viisil austati oma kodumaad ja riigilippu. „Sinine on sinu taevas, kallis Eesti kodumaa, [---] must on sinu mullapinda, mida higis haritud, must on kuub, mis eesti rinda vanast juba varjanud. Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad ..." Tollal olid ajad teised, olime veel maarahvas, austasime loodust: metsa, põldu ja kodu... Püüdkem siis nüüdki omavahelisel suhtlemisel upsakusest võitu saada või - kaotame kõik nagu muistsed liivlased enne meid ...

Veel nädalapäevad edasi ja käes on Võidupüha paraadide ja õhtul jaanituledega üle kogu Eestimaa.

Omamoodi erakordne on jaanituli nii suures suves, kui see tänavu on juhtunud. Kui tänapäevaselt lükatakse heinategu jaanipäeva paiku käima, on tänavu paikkondi, kus esimene niide unustatud, silotegemine täies hoos või lõpetamisel. Samas pole üle Eesti ammu nii suurte kontrastidega ilmasid ette tulnud kui tänavu. Paduvihmast üleujutatud põllud kõrvuti vihmaootel, põuale kiskuvate maa-aladega. Näiteks mai lõpu poole sadas Sõrves ühel ööpäeval 106 mm - selle aasta sajurekord!, mõõdetult tähendaks see ligi poolteist kuunormi. Samas pole meilgi juuni esimeses pooles eriti palju sadanud, korralik vihm kuluks aiamaadele kastmiseks küll ära. Hoidkem taevas meid Kesk- ja Lääne-Euroopa uputustest! Soojust jätkub aga pärast pikka külma-aega varsti ülearu.

10. maiks tegi loodus kevadise hilinemise tasa; kuu aega hiljem - 10. juuniks - saavutas juba kahenädalase edumaa, võrreldes tavapäraste aastatega. Jõgeva agrometeoroloogide sõnul jäi 2013. a maikuu kõikide mõõtmisaegade viimase sajakonna aasta seas kõige soojemaks.

Teisisõnu öeldes - suvi algas kevadel. Paiguti käis veel suviviljade külv, kui algas heintaimedel loomine ja õitseminegi - aasrebasesaba loomine 17. mail, õitses 24. mail, aruhein-kerahein pea samal ajal. Timuti loomine - 1. juunil.

Varast ristikut juba koristatakse, sest lehemass on nii suur, et taim lamandub iseenda raskusest. Sama olevat märgata hilise ristiku põldudel. Suvivilja külvid, mis märgade põldude pärast hilinesid, on tärganud ja teinud kasvukiirusega juba ajas mahajäämuse tasa, kohati ettegi jõudnud. Talirukis õitses juuni algul, talinisu on praegu õitsemas.

Kokkuvõttes: taimekasvuks soodsaid õhutemperatuure olla kogunenud ligi kahe nädala jagu rohkem, kui meie põllutaimestik suudaks ära kasutada.

Pärisin Jõgeva Sordiaretusinstituudi teaduri arvamust palavate ilmade mõju kohta põllumajandusele. Optimaalne õhutemperatuur kõrgematel taimedel on +25 - +30 kraadi vahel. Üle +27 kraadi on juba ebasoodne nii põllu- kui aiakultuuridele.

Kui keskkonnas on piisavalt niiskust, siis on ülekaalus vegetatiivne kasv ja viljumine hilineb; kuiva-põua korral pikkuskasv pidurdub, viljade areng kiireneb. Kvaliteedilt pole kummalgi juhul saak väärtuslik. Kartulil on palavaga mugulate moodustumine vähene. Kasvuhoones võivad kurk-tomat õitseda, kuid vilju ei teki. Redisel ei teki „rediseid alla".

Talirukis ei jõudnud mai alguse kuumaperioodi tõttu võrsuda, taimik jäi hõredaks, kõrs lühikeseks. Õitsemine langes juuni alguse kuuma-ajale. Pead olevat küll pikad, aga terised hõredalt. Talinisul olevat osa sorte loomata, osa õitsevat nüüd, kui ilmad jahenesid. Saagilootused seega suurenevad.

Kartul oli suurte kuumade ajal enamasti tärkamata. Jõgeval mõõdeti mullapinnal päikesega +55 kraadi kartulivagudel.

Suvivilja orased tärkasid ruttu, võrsusid hästi. Soodsates tingimustes jäi juurestiku kasv nõrgaks ja nüüd palavaga näib, et kõrvalvõrseid hakkab kuivama. Arvatavasti ei jõua juurestik taime toitainetega varustada. Viljapuude-marjapõõsaste seisukorra jätan aednikele arutada. Saagilootused olevat keskpärased.

Ilmaennustused kipuvad tänavu juba lähemate päevadegi kohta ümber keerama, rääkimata kogu Eestimaa ulatuses. Silmaga näed, kuidas naabri õue kohale kerkib kõuepilv, kärgatab korra, kallab vihmasortsu ja kaob kaugusesse. Sama segamini on sõnad, teod, lubadused ja tegelikkus igapäevaelus. Tõmbekeskuste teema juures paneb imestama, millise elegantsi ja kiirusega „käivitatakse"-koondatakse „punktisaamise" võimalusi maainimeste eluolu parandamise nimel. Pangakontorid, postiametid, arstikeskused, koolid, poed ... (igaüks annaks neist hulga „punkte" juurde). Õiguskantsleri abi on vaja, et ebavõrdseid võimalusi läbi arutada. Lõppude lõpuks pole maal varsti nii palju elanikkegi, kui idee autorid õigeks arvavad.

Öelge ausalt kaugel ja kõrgel, mis tegelikult haldusreformi eesmärgiks seatakse!? Põllumeestele jõudu-jaksu ilmastikuga maadlemisel!