Ikka leiavad metallivargad kaitserajatistest, mida lahti kangutada. Selle angaari juurde traktoriga kraami järele tulijad saadi kätte ja anti üle politseile. (foto: Regina Lilleorg) Eestielu

Deiw Rahumägi teab Imperaator Peeter Suure Merekindlustuste rajatistest rääkida palju. “Ajaloolane Mati Õun teab minust kordi rohkem, ta võib ainuüksi sellest kaitserajatisest siin rääkida tunde,” ütleb Rahumägi ja kiidab, et Õun on juhtinud mitmeid põnevaid matku militaarteemapargi maadel.

Nelja Valla Kogu militaarteemapargi ideega on liitunud teisigi valdu, nii on lisaks Kiili, Harku, Saku ja Saue vallale ühinenud ka Saue linn, Viimsi, Jõelähtme, Kuusalu ja Rae vald. Kõigis neis valdades on kaitserajatised, suurim kompleks asub Harku vallas Humala külas. Soomlastega Porkkalast on teemapargist kavas teha dokumentaalfilm.

Matkajale põnev

Humala kaitserajatiste alal asub mitmeid tervemaid ja väsinumaid hooneid, rajatistekompleksi põnevaima osa moodustavad Humala patarei maa-alused käigud.

Rahumägi räägib, kuidas talgute korras on üht-teist juba korrastatud ning et palju aega ja raha kulub veel.

“Ega paljud meie valla inimesedki tea, millega tegu on. Matku oleme juba korraldanud küll,” räägib ta.

“Kõige pikem kaitserajatisi tutvustav rattamatk Harku vallas kestab 7-8 tundi ja on 76 kilomeetrit pikk,” ütleb Deiw. “Humalas asub kõige põhjalikumalt väljaehitatud patarei. Kui siinsed maa-alused käigud jõuab puhtaks teha, saaks maa all käia üle poole kilomeetri,” jutustab mees, kes nõukogude aegu just selles patareis aega teenis. “Siin olid kogu aeg sõjaväeosad, varjendis elas 140 meest,” räägib ta.

Praegu on Humala kaitserajatiste maa-alustes käikudes külalised – Soomest meile talvituma tulnud nahkhiired.

Loob töökohti

Kui Humala patarei teemapargina korda saab, on külastajail tulevikus korralik infopunkt (endine tõkkepuuga pääslamajake), korralik söögikoht (endine patarei söökla, mille ukse kohale on keegi “Staap” kirjutanud). “Siin on koht, kus isad-pojad saavad tulla paintballi mängima, turistid ja matkajad maa-aluseid käike külastama ning kui tegevus läbi, saaksid kõhu enne teeleasumist täis süüa,” selgitab Rahumägi. Turismi elavnemisega saaksid teemapargis tööd teenindajad, toitlustajad, giidid, suveniiride valmistajaist rääkimata.

Militaarpargi koristajad on rookinud muda ja prahti, sekka püüdnud rauavargaidki.“Ühed tulid traktoriga kraami ära vedama, kätte saime ja kutsusime politsei,” ütleb Rahumägi.

Möödunud aastal alustati kaitserajatiste korrastamist, kaardistamist ja viidastamist. “Nüüd läheme selle projektiga edasi rahvusvaheliselt, vallad koostöös Soome Porkkala seltskonnaga,” räägib ta. “Teemapargi loomine on meie edulugu. See on valdadevaheline koostöö. Imperaator Peeter Suure Merekindluste rajatised ja neis paigus loodud ajalooline teemapark on selline asi, mida kolmesaja kilomeetri raadiuses mujal pole,” ütleb Rahumägi veendunult.