Suvel andis see komisjon esialgse hinnangu, milles ei lubanud Krossi tagaotsimiskuulutust avaldada. Sel nädalal tuli aga lõplik otsus, millega komisjon lubas tagaotsimiskuulutuse avalikustada.

Komisjoni otsuse järel tehti ka tagaotsimiskuulutus avalikuks. See toimus kas eile või üleeile, täpset aega ei osanud Valgjärv öelda. Komisjoni otsusest teavitati ka Eesti ametivõime.

Tema sõnul oli Venemaa ametnikul kehtiva korra järgi õigus Kross andmebaasi sisestada. "Loomulikult oli, aga Interpoli peasekretariaadi poolt monitooritakse neid sisestusi, et teha kindlaks ega nende hulgas ei esine mõni vastuolu põhikirja artikliga 3, mis sätestab, et Interpoli vahendeid ei tohi kasutada poliitilise, rassilise või militaarse juhtumi korral," selgitas Valgjärv.

Venemaa proovis tagaotsimistaotlust esitada Interpoli süsteemi juba eelmisel aastal. Siis blokeeris Valgjärve sõnul Interpoli komisjon selle, kuni asja kontrolliti. Vaadeldi nii Krossi, Venemaa kui Eesti esitatud andmeid.

Interpoli komisjon vaatles talle esitatud andmeid selle töönädala lõpuni.

"Siiani on komisjon seda teinud, vahepeal ka teada andnud, et neil on tõsised kahtlused selle asja motiveerituse suhtes. Ent lõplik otsus, mis viimasel nädalal ka meile laekus, oli, et nad ei näe probleemi selles asjas ja võib kasutada Interpoli andmebaasi selle juhtumi puhul tagaotsimiseks," kinnitas Valgjärv.

Tema sõnul tähendab komisjoni otsus, et nende hinnangul on Kross põhjendatult tagaotsitav kõikides Interpoli riikides, mis on peaaegu kogu maailm.

Riigiprokurör Heili Sepp kommenteeris, et Eesti seisukohalt ei muuda see midagi, sest Eesti ja Venemaa ei anna üksteisele välja oma kodanikke. Kuna Interpoli tagaotsimiskuulutuse tõttu inimese vahistamise põhjuseks saab olla vaid selle isiku tagaotsivale riigile väljaandmine, Eesti aga oma kodanikke Venemaale välja ei anna, siis pole Krossil Eestis ka põhjust vahistamist karta.

Sepa sõnul pole Venemaa seni ka esitanud mingeid tõendeid, mis võimaldaksid kahtlustada Krossi kaubalaev Arctic Sea kaaperdamises, mille eest Venemaa Krossi taga otsib. Samuti on Venemaa keeldunud uurimise Eesti võimudele üleandmiseks, et Eesti saaks ise vajadusel asja uurida ja vajadusel kohut mõista.

Välismaal on Krossil aga rohkem põhjust mures olla. Interpoli liikmesriikidel on õigus tagaotsitavat mitte vahistada ja mitte Venemaale välja anda, kui nad usuvad Krossi juttu Venemaa poliitiliselt motiveeritud tagaotsimisest.

Teiselt poolt annab aga tagaotsimiskuulutus riigile aluse Krossi vahistamiseks ja Venemaale välja andmiseks, kui antud riik nii otsustab.

Kui Kross tahab tagaotsimiskuulutuse avaldamist vaidlustada, siis ainus võimalus selleks on praegu Interpoli peaassambleel, mis toimub kord aastas. Selle aasta peaassamblee algab esmaspäeval Kolumbias, aga selle päevakorda see küsimus kindlasti enam ei mahu, mistõttu oodata tuleb vähemalt järgmise aasta peaassambleed.