Pilt on illustreeriv Foto: Andres Putting

Näiteks Järsi on Tamsalu valla üheks vane­maks külaks üldse.

Kolme aasta, 2013. aastal, möödub 760.aastat esmamainimisest ajalooürikutes.

Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Lii­vimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihel­konnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanla­sed ehitasid 1221-1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakord­selt mainitakse ürikutes 1253. a.

Järsi külast on sirgunud Eesti tunnustatud koorijuht hr Kuno Areng. Oma lapsepõl­ves on Järsi külas Metsamõisa mõisas ela­nud loodusemees hr Fred Jüssi, kes ise ütleb, et seal ta just looduse pisiku külge saigi.

Tänaseks on Võhmuta mõisa omandanud hr Gareth Niblett, kellel on olemas ideed ja mõtted, mida ja kuidas Võhmuta mõisaga ette võtta.

Samuti minul Metsamõisa mõisaga. Oleme sellel teemal ka nõu pidanud ning arutanud seda ärksamate külaelanikega, Järsi, Türje ja Võhmuta külast. Samuti Järva-Jaani,Tamsalu ja Väike-Maarja Vallavalitsuste esindjatega.

Oleme otsinud liitlasi Tallinna Tehnikaüli­koolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Maaülikoo­list ja Tatu Ülikoolist. Näiteks on Tallinna Ülikool uurinud piirkonna loodust ja uu­rivad hetkel Võhmuta ja Järsi külade ning Võhmuta ja Metsamõisa ajalugu. Siit üles­kutse, et kellel on säilinud dokumente, fo­tosid, tevada jaaloofakte mis pole kirja pan­dud eelmainitust, siis palun sellekohaseid teateid, et informatsioon panna kirja või ko­peerida. Näiteks Tartu Ülikooli teadalsed on koostamas energiatõhususe analüüsi Metsa­mõisa multifunktsionaalse teeninduskesku­sele ning otsimas Metsamõisast georadariga geoloogilisi rikkeid ja maaaluseid jõgesid. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia on peatselt alustamas piirkonna rahavkul­tuuri pärimuste kogumist ja valmistamas ette praktikabaasi tudengitele, kes saavad harjutada restaureerimist, kiviaia ladumist, pärimuslugude kogumist jne.

Kurbuse ja piinlikkusega pean tõdema, et RMK poolt juhitav pärandkultuuri projekt, mis 06. oktoobril pidulikult Viljandis lõp­tatakse ei märganud Tamsalu-Türi vahelist kitsarööpmelise raudtee tammi ega jaama­hooneid. Samuti Järsi, Türje ja Võhmuta kü­lades pärandkultuuri objekte nagu näiteks kruusakarjääri, metsasihte, talude vunda­mente ega piirikive, samuti Järsi karstijärve ega vanu maaparanduse süsteeme, rääkima­ta kiviadadest terves ulatuses.

Sellised probleemid tekivad siis kui inven­teerijaks on piirkonda mitte tundvad inime­sed, kes ennast kõige targemaks peavad ja kõrvalt antud vihjeid omaks ie võta. Seepä­rast üleskutse teheke ettepanekuid oma ko­dukoha pärandkultuuriobjektide inventeeri­miseks ja kandmiseks temaatilisele kaardile.

Swot analüüsi tehes saime oma küla ja ka kogu piirkonna kohta terve hulga võimalu­si, mis on lihtsalt kasutamata ning samas on nad tugevuste poolel samuti esindatud. Näi­teks hea ühendus maanteede võrgustiku­ga, piirkonnas elavad haruldased loomad, koostöö omavalitsustega on hea, mõisade olemasolu piirkonnas, piirkonna tugev kul­tuuriline ja ajalooline taust.

Võimalustest tõstaksin esile selle, et kasuta­mata on suhtlemine kahe maakonna ja kol­me valla ja naaberküladega, piirkonnal pole omi traditsioone välja kujundatud ja ei tunta oma piirkonna ajalugu ja kultuuri.

Mida tähendab lühend SWOT? - See on ing­lise päritolu: strengths, weaknesses, opportuni­ties, threats 'tugevad küljed, nõrgad küljed, võimalused, ohud'

Pean kohe tunnistama, et pole ise kohalik inimene, kuid minu juured on pärit Järsi küla Metsamõisa mõisast, muret teeb küll kui võimalused pole ära kasutatud mida asukoht ja loodus pakub Järsi, Türje ja Võh­muta külades. Loomulikult olen otsinud tuge Tamsalu Vallavalitsusest ning olen seda ka alati saanud. Abist pole keeldutud ka naaberomavalitsuste juhid. Loomulikult on külades ärksamad inimesed näiteks Tür­je külast Riina Palmiste, Võhmuta külast Annemarie Haldenby, Gareth Niblett, Eha Järve ja Ain Saar. Erilist rõõmu valmistavad Võhmuta küla noored Ivor Tais koos oma sõpruskonnaga: Janek Moldovtsuk, Margus Saar, Vladimiks Hvostjak, Chistjan Aasu­metsa, Kristel Vidaja ja Mari-Liis Laisaar, kes on abiks olnud ideede ja mõtete genereeri­misel ja esimeste stendide paigaldamisel kü­lasse. Külade päeva ettevalmistamisel.

Järsi külas pole oma abist keeldunud Kuno Areng, Aarne Sõber, Jaak Adler. Abi oleme sanud loodumehelt Fred Jüssilt. Karinu kü­last on ideedega abiks olnud külaliikumise aktivistid Aime ja Vello Kallandi.

Eraldi soovin tänada nõu ja abi eest ettevõt­jaid Rainer Freienthal, Aleksander Villmann Everok Ehitus OÜ-st, Rein Lall AS Võhmuta PM-st, Jaan ja Jaanus Kiisk JK Otsa talu OÜ-st. Hea koostöö on meil Vajangu Põhikooliga eesotsas Siiri Hiiesalu ja Vajangu Noortekes­kus Monika Molodost. Samas teeme koos­tööd Järva-Jaani Gümnaasiumiga ja kohalike külade seltsidega.

Alati ei pea abi olema rahas. Abivajajale tu­leb ulatada õng mitte kala.

Pigem ootame head sõna ka raskel hetkel ja nagu projektimajanduses ikka toetuskirju ning usaldust, et saame asjadega hakkama.

Tõsi, PAIK ega KOP meid seni toetanud pole. Me ei virise. Teeme ikkagi omi tegemi­si.

Eesmärk on piirkonnas arendada külade võimalused: loodus, kultuur ja ajalugu.

Järsi, Türje ja Võhmuta külade suurim aren­guvõimalus seisneb selles, et paikneb kolme omavalitsuse kokkupuute punktis ja piirneb Järvamaaga. Samas teiselpool piiri Väike-Maarja vallas ning Järvamaal on sama mure nagu Järsi, Türje ja Võhmuta külade elanikel ja maaomanikel: keskused kaugel ja oht jää­da ääremaaks suur. Tuleb haarata initsiatiiv. Koguda saatusekaaslsed kokku ning leida ühisosa mis meid ühendab. See pole kerge ülesanne, kuid võimalik.

Esmatähtsaks peame Järsi, Türje ja Võhmuta küldes viidamajanduse kordasättimist ning kultuuri- ja ajaloo-objektide tähistamist koos infotahvlite paigaldamisega oma küladesse. Samal ajal peab need objektid kiiresti korda tegema, et suure linna elanik saaks nautida väikse koha suurt omapära. Nii see olukord muutubki, sest külastaja soovib süüa, maga­da ja suveniiri osta. Tekivad töökohad. Pea­gi ei mäleta keegi, kuidas ennem elati Järsi, Türje ja Võhmuta külades.

Samas pean oma kohustuseks meelde tu­letada, et arengukava pole kunagi valmis ja lõplik. Seda tuleb pidevalt kaasajastada- uuendada. Tuleb seada uusi eesmärke kui vanad plaanid teostatud või vajavad kohen­damist. Tegemist on dokumendiga millega saab asuda oma küla arendama, kuid pebe­ril on see lihtsam kui tavaelus. Muidugi pole küla arendamine ühe inimese töö vaid elani­ke ja maaomanike ühine eesmärk. Loomuli­kult on pessimiste. Alternatiiviks on arene­da edasi kolkakülaks. Teeääre niitmiseks ja ajaloo või kultuuriobjekti võsast puhasta­miseks ei pea olema pururikas ega küsima selleks suurt toetust fondist. Külaelanike ja maaomanike ühisel pingutusel on muutus kiire tulema oma rammu, mõistuse ja või­maluste juures.

Loomulikult on nüüd lugejad põnevil, et mida nad seal nüüd küll ette võtavad. Meie näeme võimalust just oma piirkonna eripära tutvustamises kõigile huvilistele. See ongi meie tugevus ning äriplaan.

Ootame kõiki inimesi 27. oktoobril jälgima väitlemist Vajangu Põhikooli, kus põhiroll riigikogu liikmetel: Igor Gräzin, Aivar Rii­salu, Eiki Nestor ja Marko Pomerants. Juhul kui pole võimalik kohale tulla valmib väitle­misest otseülekanne internetti mida on või­malik jälgida otseülekandena internetist.

Vähe on inimesi, kes tahaks minna nautima põllumajandust (põllule ehitatud kipsist ja paberist maju) näiteks Tallinna külje all.

Enamus soovib näha kordumatut ja eripä­rast loodust ning eksponeeritud ajalugu.

Leidke need oma külast ülesse!