Järsi küla uudiseid: SWOT analüüsi abil avastati terve hulk kasutamata võimalusi
Näiteks Järsi on Tamsalu valla üheks vanemaks külaks üldse.
Kolme aasta, 2013. aastal, möödub 760.aastat esmamainimisest ajalooürikutes.
Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221-1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a.
Järsi külast on sirgunud Eesti tunnustatud koorijuht hr Kuno Areng. Oma lapsepõlves on Järsi külas Metsamõisa mõisas elanud loodusemees hr Fred Jüssi, kes ise ütleb, et seal ta just looduse pisiku külge saigi.
Tänaseks on Võhmuta mõisa omandanud hr Gareth Niblett, kellel on olemas ideed ja mõtted, mida ja kuidas Võhmuta mõisaga ette võtta.
Samuti minul Metsamõisa mõisaga. Oleme sellel teemal ka nõu pidanud ning arutanud seda ärksamate külaelanikega, Järsi, Türje ja Võhmuta külast. Samuti Järva-Jaani,Tamsalu ja Väike-Maarja Vallavalitsuste esindjatega.
Oleme otsinud liitlasi Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist ja Tatu Ülikoolist. Näiteks on Tallinna Ülikool uurinud piirkonna loodust ja uurivad hetkel Võhmuta ja Järsi külade ning Võhmuta ja Metsamõisa ajalugu. Siit üleskutse, et kellel on säilinud dokumente, fotosid, tevada jaaloofakte mis pole kirja pandud eelmainitust, siis palun sellekohaseid teateid, et informatsioon panna kirja või kopeerida. Näiteks Tartu Ülikooli teadalsed on koostamas energiatõhususe analüüsi Metsamõisa multifunktsionaalse teeninduskeskusele ning otsimas Metsamõisast georadariga geoloogilisi rikkeid ja maaaluseid jõgesid. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia on peatselt alustamas piirkonna rahavkultuuri pärimuste kogumist ja valmistamas ette praktikabaasi tudengitele, kes saavad harjutada restaureerimist, kiviaia ladumist, pärimuslugude kogumist jne.
Kurbuse ja piinlikkusega pean tõdema, et RMK poolt juhitav pärandkultuuri projekt, mis 06. oktoobril pidulikult Viljandis lõptatakse ei märganud Tamsalu-Türi vahelist kitsarööpmelise raudtee tammi ega jaamahooneid. Samuti Järsi, Türje ja Võhmuta külades pärandkultuuri objekte nagu näiteks kruusakarjääri, metsasihte, talude vundamente ega piirikive, samuti Järsi karstijärve ega vanu maaparanduse süsteeme, rääkimata kiviadadest terves ulatuses.
Sellised probleemid tekivad siis kui inventeerijaks on piirkonda mitte tundvad inimesed, kes ennast kõige targemaks peavad ja kõrvalt antud vihjeid omaks ie võta. Seepärast üleskutse teheke ettepanekuid oma kodukoha pärandkultuuriobjektide inventeerimiseks ja kandmiseks temaatilisele kaardile.
Swot analüüsi tehes saime oma küla ja ka kogu piirkonna kohta terve hulga võimalusi, mis on lihtsalt kasutamata ning samas on nad tugevuste poolel samuti esindatud. Näiteks hea ühendus maanteede võrgustikuga, piirkonnas elavad haruldased loomad, koostöö omavalitsustega on hea, mõisade olemasolu piirkonnas, piirkonna tugev kultuuriline ja ajalooline taust.
Võimalustest tõstaksin esile selle, et kasutamata on suhtlemine kahe maakonna ja kolme valla ja naaberküladega, piirkonnal pole omi traditsioone välja kujundatud ja ei tunta oma piirkonna ajalugu ja kultuuri.
Mida tähendab lühend SWOT? - See on inglise päritolu: strengths, weaknesses, opportunities, threats 'tugevad küljed, nõrgad küljed, võimalused, ohud'
Pean kohe tunnistama, et pole ise kohalik inimene, kuid minu juured on pärit Järsi küla Metsamõisa mõisast, muret teeb küll kui võimalused pole ära kasutatud mida asukoht ja loodus pakub Järsi, Türje ja Võhmuta külades. Loomulikult olen otsinud tuge Tamsalu Vallavalitsusest ning olen seda ka alati saanud. Abist pole keeldutud ka naaberomavalitsuste juhid. Loomulikult on külades ärksamad inimesed näiteks Türje külast Riina Palmiste, Võhmuta külast Annemarie Haldenby, Gareth Niblett, Eha Järve ja Ain Saar. Erilist rõõmu valmistavad Võhmuta küla noored Ivor Tais koos oma sõpruskonnaga: Janek Moldovtsuk, Margus Saar, Vladimiks Hvostjak, Chistjan Aasumetsa, Kristel Vidaja ja Mari-Liis Laisaar, kes on abiks olnud ideede ja mõtete genereerimisel ja esimeste stendide paigaldamisel külasse. Külade päeva ettevalmistamisel.
Järsi külas pole oma abist keeldunud Kuno Areng, Aarne Sõber, Jaak Adler. Abi oleme sanud loodumehelt Fred Jüssilt. Karinu külast on ideedega abiks olnud külaliikumise aktivistid Aime ja Vello Kallandi.
Eraldi soovin tänada nõu ja abi eest ettevõtjaid Rainer Freienthal, Aleksander Villmann Everok Ehitus OÜ-st, Rein Lall AS Võhmuta PM-st, Jaan ja Jaanus Kiisk JK Otsa talu OÜ-st. Hea koostöö on meil Vajangu Põhikooliga eesotsas Siiri Hiiesalu ja Vajangu Noortekeskus Monika Molodost. Samas teeme koostööd Järva-Jaani Gümnaasiumiga ja kohalike külade seltsidega.
Alati ei pea abi olema rahas. Abivajajale tuleb ulatada õng mitte kala.
Pigem ootame head sõna ka raskel hetkel ja nagu projektimajanduses ikka toetuskirju ning usaldust, et saame asjadega hakkama.
Tõsi, PAIK ega KOP meid seni toetanud pole. Me ei virise. Teeme ikkagi omi tegemisi.
Eesmärk on piirkonnas arendada külade võimalused: loodus, kultuur ja ajalugu.
Järsi, Türje ja Võhmuta külade suurim arenguvõimalus seisneb selles, et paikneb kolme omavalitsuse kokkupuute punktis ja piirneb Järvamaaga. Samas teiselpool piiri Väike-Maarja vallas ning Järvamaal on sama mure nagu Järsi, Türje ja Võhmuta külade elanikel ja maaomanikel: keskused kaugel ja oht jääda ääremaaks suur. Tuleb haarata initsiatiiv. Koguda saatusekaaslsed kokku ning leida ühisosa mis meid ühendab. See pole kerge ülesanne, kuid võimalik.
Esmatähtsaks peame Järsi, Türje ja Võhmuta küldes viidamajanduse kordasättimist ning kultuuri- ja ajaloo-objektide tähistamist koos infotahvlite paigaldamisega oma küladesse. Samal ajal peab need objektid kiiresti korda tegema, et suure linna elanik saaks nautida väikse koha suurt omapära. Nii see olukord muutubki, sest külastaja soovib süüa, magada ja suveniiri osta. Tekivad töökohad. Peagi ei mäleta keegi, kuidas ennem elati Järsi, Türje ja Võhmuta külades.
Samas pean oma kohustuseks meelde tuletada, et arengukava pole kunagi valmis ja lõplik. Seda tuleb pidevalt kaasajastada- uuendada. Tuleb seada uusi eesmärke kui vanad plaanid teostatud või vajavad kohendamist. Tegemist on dokumendiga millega saab asuda oma küla arendama, kuid peberil on see lihtsam kui tavaelus. Muidugi pole küla arendamine ühe inimese töö vaid elanike ja maaomanike ühine eesmärk. Loomulikult on pessimiste. Alternatiiviks on areneda edasi kolkakülaks. Teeääre niitmiseks ja ajaloo või kultuuriobjekti võsast puhastamiseks ei pea olema pururikas ega küsima selleks suurt toetust fondist. Külaelanike ja maaomanike ühisel pingutusel on muutus kiire tulema oma rammu, mõistuse ja võimaluste juures.
Loomulikult on nüüd lugejad põnevil, et mida nad seal nüüd küll ette võtavad. Meie näeme võimalust just oma piirkonna eripära tutvustamises kõigile huvilistele. See ongi meie tugevus ning äriplaan.
Ootame kõiki inimesi 27. oktoobril jälgima väitlemist Vajangu Põhikooli, kus põhiroll riigikogu liikmetel: Igor Gräzin, Aivar Riisalu, Eiki Nestor ja Marko Pomerants. Juhul kui pole võimalik kohale tulla valmib väitlemisest otseülekanne internetti mida on võimalik jälgida otseülekandena internetist.
Vähe on inimesi, kes tahaks minna nautima põllumajandust (põllule ehitatud kipsist ja paberist maju) näiteks Tallinna külje all.
Enamus soovib näha kordumatut ja eripärast loodust ning eksponeeritud ajalugu.
Leidke need oma külast ülesse!