Järvamaa muuseumi tulevik tekitab endiselt küsimusi: kas Järvamaa on pandud sundvaliku ette?
7. detsembril 2012 edastati alljärgnev pöördumine Paide Linnavolikogule, Paide Linnavalitsusele, Kultuuriministeeriumile, regionaalministrile ning Järva Maavalitsusele, vahendab Järvamaa Infoportaal.
Tunnustame ja täname Paide linnavalitsust selle eest, et Paide linn on olnud valmis võtma vastutuse Järvamaa muuseumi tegevuse jätkamiseks ning panustanud olulisel määral tööd kultuuriministeeriumiga peetud läbirääkimistesse.
Leiame, et kuna avalikkuse huvi Järvamaa muuseumi saatuse vastu on märkimisväärselt suur, siis on meie arvates õige mitte kiirustada riigi ja Paide linna vahelise koostööleppe sõlmimisega, vaid esmalt kaaluda ja avalikkusele selgitada järgmisi Järvamaa muuseumi jaoks olulisi küsimusi:
1. Kas riigil (edaspidi kultuuriministeerium) on kavas Järvamaa muuseumi tegevus senises vormis igal juhul lõpetada ning kas Järvamaa on sellega pandud nö sundvaliku ette? Või on 3. detsembril 2012. aastal kultuuriministeeriumi asekantsler hr Anton Pärna poolt Paide raekojas esitatud seisukoht, et muuseumi ei suleta, kui seda Paide linnavalitsuse poolt üle ei võeta, ka kultuuriministeeriumi ametlikuks seisukohaks? Kas kultuuriministeeriumi seisukohalt tuleb muuseumi üleandmisega kiirustada ning kui jah, siis millistel objektiivsetel põhjustel?
2. Millistel põhjustel ei ole seni tehtud uuringuid ja analüüse muuseumi üleandmisega seotud vajaduste ja võimalike tulemuste kohta (sh teostatavus- ja tasuvusanalüüsid)? Peame selliste analüüsida koostamist väga vajalikuks, et anda kõigile osapooltele võimalus teha põhjendatud valikud ja otsused. Muuhulgas peaks analüüsidest selguma, et millised on praeguse olukorra muutmise vajadused ning erinevate alternatiivsete muuseumi jätkamise mudelite eelised. Kas kultuuriministeerium ja Paide linn peavad vajalikuks selliste analüüside koostamist enne muuseumi suhtes siduva otsuse tegemist?
3. Kuna 3. detsembri koosolekul pidas hr A. Pärn võimalikuks ka ülemaakondliku sihtasutuse asutamist, kus saaksid osaleda nii teised omavalitsused, maavalitsus, muuseumid, asutused kui üksikisikud ning sellisele, sihtasutuse vormis tegutsevale muuseumile Järvamaa muuseumi üleandmist, siis soovime teada, et kas samasugune on ka kultuuriministeeriumi ja Paide linna ametlik seisukoht? Peame sellist võimalikult laiapõhjalist kaasamist maakondliku muuseumi järjepidevuse huvides äärmiselt oluliseks. Leiame, et kaasata tuleks omavalitsusi volikogude ja kultuurikomisjonide tasemel, samuti kohaliku kogukonna teisi liikmeid. Uue ja laiapõhjalise sihtasutuse loomine annaks võimaluse maakonnamuuseumi sisulises töös ja otsustusprotsessis osalemiseks ka teistele omavalitsustele ja isikutele peale Paide linna. Samuti säiliks sellisel juhul muuseumi õiguslik sisu.
4. Peame tänuväärseks SA Ajakeskus Wittenstein soovi võtta vastutus Järvamaa muuseumi arendamise eest enda peale, ent pöörame seejuures tähelepanu kahele riskile:
a. SA Ajakeskus Wittenstein (edaspidi SA) põhikirjaline eesmärk on turism ja sellega seotud külastuskeskuste arendamine Vallitornis ning Tallinna tn 9, 11 ja 13 majades. Muuseumitegevus ei ole SA põhikirjaliseks tegevuseks ning sellist muudatust ei ole võimalik ka SA põhikirjas teha. Seega juhul, kui Järvamaa muuseum antakse üle SA-le, kaotab muuseum oma olemuse ja õigusliku sisu. Muuhulgas ei allu ta siis enam muuseumiseaduse ning sellega seotud õigusaktide regulatsioonile. Järvamaa muuseum jääb õigusliku kaitseta, muutudes turismiga tegutseva SA mitteametlikuks struktuuriüksuseks.
b. SA tööd juhib selle nõukogu, kelle liikmed määrab Paide linnavalitsus. Seega puuduks teiste omavalitsuste ja asutuste esindajatel aga samuti ka muudel kodanikel reaalne võimalus osaleda SA juhtimises ning muuseumi tegevuse suunamises.
Neil põhjustel on meie hinnangul Järvamaa muuseumi üleandmine SA-le Ajakeskus Wittenstein seotud oluliste riskidega, mis peamiselt puudutavad muuseumi õigusliku sisu kadumist ja otsustuspädevuse liigset piiramist.
5. Praegune kultuuriministeeriumi ja Paide linna vahel ettevalmistatud koostööleppe projekt on mõningates asjaoludes ebatäpne ja tekitab küsitavusi. Seal esineb vigu (näiteks punktist 4 ei selgu, kellele kultuuriministeerium kavatseb praegused muuseumi hooned võõrandada - tegu on ilmselt lihtsalt tekstilise veaga), ent olulisem on lepingu liigne üldsõnalisus. Leiame, et koostöölepingus on võimalik ja vajalik sätestada aeg, mil kultuuriministeerium rahastab üleantud muuseumi tegevust (ilma et peaks tingimata olema märgitud konkreetsed summad, mis tulenevad arusaadavalt juba iga-aastasest riigieelarvest), samuti peaks olema reguleeritud see, kuidas lahendatakse olukord kui muuseumi üle võtnud juriidiline isik sisuliselt enam ei tegutse, ei täida lepingu tingimusi vms - kelle kasutusse antakse sellisel juhul muuseumi kogud jne? Või kui üks lepingupool või mõlemad otsustavad lepingu lõpetada? Leiame, et ka juhul, kui Järvamaa muuseum antaks üle SA-le Ajakeskus Wittenstein, tuleb lepingut seetõttu selle sisu ja ühese arusaadavuse huvides oluliselt parandada ja täiendada.
Meie ettepanek on jätkata läbirääkimisi kultuuriministeeriumiga. Hindame Paide linna valmidust võtta vastutus selles endale, järgides sealjuures ülalnimetatud laiapõhjalise kaasamise ning sisulise ja õigusliku põhjendatuse printsiipe. Loodame Järvamaa omavalitsuste, Järva maavalitsuse, JOL-i ning teiste mäluasutuste aktiivsusele Järvamaa muuseumi arengule kaasarääkimisel ja vastutuse võtmisel. Kutsume üles kõiki oma valdkonna spetsialiste andma oma panust Järvamaa muuseumi arengusse, täpselt nii nagu see toimus üle saja aasta tagasi, mil kodanikualgatuse korras muuseum asutati.
Mitmed kirjaga ühinenud on valmis pakkuma oma abi ja koostööd.
