Foto: Klaire Ründva

„Sain kokkusaamiselt rohkesti uusi teadmisi ja energiat jätkuvaks aktiivseks eluhoiakuks," ütles peagi kaheksakümneseks saav Pajusi valla pensionäride eestvedaja Erich Valksaar, kes oli ka vanim osaleja tänavusel Kalevipoja uisumaratonil.

Konverentsi ettekannetes analüüsiti demograafilist olukorda ühiskonnas, eakatele jagati ka nõuandeid igapäevaeluga toimetulekuks ja mõtteerksuse ja tegususe võimalikult tugevana hoidmiseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi südamearst ja geriaater Kai Saks lükkas konverentsil ümber levinud stereotüübid, et üle viiekümneaastasel inimesel hakkab mööda saama aktiivsem periood ametialal ja ühiskonnaelus, kuue-seitsmekümneselt tuleks suurematest toimingutest tagasi tõmbuda ja kaheksakümneselt piltlikult öeldes voodile istuma jääda.

„Vanemas eas võib haigus ägeneda või raskemini ravitav olla. Iseenesest pole aga vanadus haiguse põhjustajaks. Näiteks vale on arvata, et kui inimene on eakas, peabki tal üks või teine koht valutama. Ka dementsust ei kutsu üksinda esile pikaealisus, vaid meditsiinilised põhjused," lausus dotsent Saks.

Palgavahe mõjutab pensionegi

Euroopa Liidu Parlamendi liige Kristiina Ojuland rääkis, et paralleelselt inimkonna vananemisega on euroliidu riikides suurenenud ka vanemas eas töötavate inimeste arv.
„65-69aastastest töötab tänapäeval naistest 7,4 ja meestest 13,2 protsenti. Need arvud pole väga suured, küllap kasvavad nad aga veelgi, kui paljudes riikides tõuseb pensioniiga." Ojulandi sõnul prognoosisid teadlased Euroopa Liidus 2006. aastal 65-aastastele meestele jätkuvaks eluea pikkuseks 17,2 ja naistele 20,7 aastat.

„Muret põhjustab see, et 25 protsenti üle 65-aastastest naistest on jäänud oma elatustasemelt alla poole keskmist ja seisavad silmitsi vaesuseprobleemidega. See tuleneb sellest, et vanades Euroopa Liidu riikides on olnud palgalõhe naiste ja meeste töötasude vahel. Palgavahe toob aga kaasa ka madalamad pensionid.
Praegu on tekkinud vajadus Euroopa Liidus välja töötada ühtsed põhimõtted, mis võimaldavad ühiselt vastu minna tervishoius, pensionikindlustuses või muus eakaid puudutavates valdkondades tekkinud probleemidele. Idee kohaselt peaksid liikmesriigid hakkama sellel alal hakkama üksteist toetama ning vastastikku koemusi jagama. See võimaldab paremaid praktikaid rakendada erinevates maades."

Vanaisa Viktor ja lapselaps Karel

Konverentsil olid kõneaineks ka vastastikune koostöö mitmete põlvkondade vahel. Viimasest kõneles Eesti Pensionäride Ühenduse Liidu juhatuse esimees Andres Ergnma.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev kõneles ühistest ettevõtmistest pojapoeg Kareliga. Selgus, et vanaisa Viktor on viieaastasele lapselapsele selgeks õpetanud mitmedki meistritööd ja näiteks täiskasvanu juuresolekul käsitleb Karel juba üsna osavasti akutrelli.
„Arvutite alal teab lapselaps aga mõndagi nippi, mis mullegi veel piisavalt tuttavad pole," lisas Svjatõšev.

Huvitavaid ja tervislikke ajaviitmisvõimalusi tutvustasid väärikamas eas nõmmelasi ühendava Nõmme Vanameeste Klubi liikmed.

„Meie kandiski leidub toredat ajaviidet. Nii käime kord kuus laulmas Asta Paeveeri juhendamisel," lasusus konverentsil osalenud Laine Pärn Vaimastverest.
„Töö põllutöölisena ja naistraktoristina on aga tervisele omajagu liiga teinud. Nii oli igati kasulik kuulata ka doktor Kai Saksa ja saada teavet hädaabinupust, mida tutvustas firma Meditech Estonia esindaja Paavo Ala," lisas ta.

Paljud konverentsil osalejad külastasid ka Europe Direct Jõgeva Teabekeskuse infoboksi, kus Astrid Paulus mitmekülgset teavet ja erinevaid trükiseid jagas.
„Võtasin kaasa huvitavat kirjandust, mida tutvustan ka oma sõpradele ja tuttavatele," lausus tegusa eluhoiakuga jõgevalanna Helvi Puusepp.

Konverentsi aktiivsest vananemisest ja põlvkondade solidaarsusest korraldasid Jõgeva maavalitsus, Europe Direct Jõgeva Teabekesus, Jõgevamaa Omavalituste Liit, Jõgevmaa Pensionäride Ühendus ja mitmed teised asutused ja organisatsioonid.