Jüri Saarkivi - mõtetega Eesti juures
Jüri Saarkivi on sündinud 1948. aastal ja peab märtsis oma 65. juubelit. Haaslava kandi elanik on Jüri olnud peaaegu kogu oma elu. Jüri oli maapoiss. Ta õppis Tuigo koolis, kus lõpetas neli klassi. Sealt edasi läks Reola kooli, et lõpetada ära kaheksas klass. Edasi viis tee Tartu 17. Kutsekeskkooli remondilukksepaks õppima. Pärast seda töötas kohustuslikus korras kaks aastat õpitud erialal. Tartust ära tulnud, kolis mees tagasi maale. Jüri Saarkivi on olnud ka vallavolikogu liige aastatel 1993-2002. Jüri oli 1993. aasta eel juba kogenud põllumees ning volikokku astumiseks räägiti mehe enda väitel talle nö. auk pähe.
Pärast pikaajalist talupidamist otsustas Jüri, umbes viis aastat tagasi, tegevtalumehe töö lõpetada, kuid enda toidulaua jaoks kasvatab mees üht-teist endiselt.
Kaitseliit
Aastast 1995 kuulub mees ka Kaitseliitu ning Jüri Saarkivi on olnud pikka aega Kaitseliidu Haaslava üksuse pealik. Kaitseliitu innustas astuma kindlustunde puudumine taasiseseisvunud Eesti algusaastatel. Relvad meest huvitasid ja Kaitseliit andis ka võimaluse koos käia. "Tol ajal sai iga kuu esimesel pühapäeval õppusi tehtud‖, meenutab Jüri Saarkivi hea sõnaga minevikku. Mees väärtustab kõrgelt tolleaegset õlg-õla tunnet. Tulevikku silmas pidades loodab Jüri praegustele noorkotkastele ja kodutütardele. -Ehkki alternatiivseid tegevusi on noortel palju, on ka Kaitseliidul pakkuda mitmeid huvitavaid tegevusi", leiab ta, olles seejuures Kaitseliidu tuleviku osas positiivselt meelestatud.
Jahindus
Jüri Saarkivi on lapsest saadik loodusega tihedalt kokku puutunud. Jahimeheks hakkas mees, sest pidas loogiliseks, et talumees ja kaitseliitlane võiks olla ka jahimees. Jahti ja looduses olemist peab
Mees pigem rahustavaks tegevuseks. Viimasel ajal on Jüri jahimees ilma loomi laskmata. Vaatab, kas jälgi on või viib loomadele süüa. Ta peab oluliseks loomade tasakaalu meie metsades. "Ega jahimehe roll pole kõike ära hävitada", usub Jüri.
Vabariigi aastapäev
Vabariigi aastapäeva alustab Jüri Saarkivi alati lipu heiskamisega. Päeva kohustuslikuks osaks on veel tseremoonia Kurepalu ausamba juures ja pärja asetamine sellele. Vabariigi aastapäeva peab Jüri pigem mälestuspäevaks. -Ta pole oma olemuselt pidupäev, kuid on pidulik päev. Mitmed mehed on selle riigi eest võideldes langenud. See on mõtlemise või tagasivaatamise päev", leiab Jüri vabariigi aastapäeva peale mõeldes.
Kodukoht Lange külas
Jüri Saarkivi elab Lange külas. Lennundusmuuseum paistab aknast ära ja mootori mürinat motokrossikeskusest on kuulda. Suured kiirused ega krossisõit
aga mehele pinget ei paku. Pigem sõidab ta mootoratta või autoga normaalkiirusel. Adrenaliinivajaduse saab Jüri mujalt kätte. Mootorid aga meest köidavad ning nendega juba kokkupuuteid on olnud. Lennukitest rääkides, tunneb ta huvi pigem mudelite vastu.
Mida soovida vabariigi aastapäevaks?
Eelkõige soovib Jüri oma valla rahvale paremat elu, kuid leiab, et ega vallal ka praegu kehvasti lähe.
Tavaelanikul soovitab mees vähem viriseda ja arvab, et inimesed peaks üksteist rohkem märkama. Kindlasti peaks elanikud riigipühadel Eesti lipu välja panema ning tundma uhkust oma isamaa üle.