Juurde tulid ka Udriku pillimehed oma pasunatega. Riigi poolt hangiti komplekt Leningradi vabriku puhkpille. Pärast lühiajalist tegutsemist kolhoosiesimehena, tuli Siberi teekond (metsavenna varjamise eest). Tema töö dirigendina kestis veel 1955 - 1973, kokku aga oli ta puhkpillimuusikas tegev 65 aastat! Raado järglasena juhatas orkestrit Evald Õisma. Dirigentidena on noil aastail teada ka Elmar Voolaid (1905-1993) ja Leo Olesk (1913-1975), vahepeal jälle Evald Õisma, kes püüdis ka koolimuusikat üleval hoida. Hiljem tegeles koolinoortega ka Rein Inno.

Peagi saabusid heitlikud ajad Kadrina puhkpillimuusikas. Hiljutine 15. aastapäeva kontsert tähendas ikkagi taastulekut küpse orkestrina Kadrina rahva ette, ehkki järjepidevus oli vahepeal katkenud. Seda rõõmsam on nüüd kogeda, et dirigent Kaido Järvsoo taktikepi all on taas jalad alla saanud teotahteline ja noorte osalusega pasunakoor, kelle rütmikas, särav esitus ei jäta kedagi ükskõikseks.

Küsimusi Kaido Järvsoole orkestri ja dirigendi argipäeva kohta

Kui keeruline oli koosseis kokku saada, et tõsiselt proove alustada? Kas praegune mängijate arv on optimaalne, võimaldades ka tõsisemaid lugusid mängida?

Eelolevate jõuludega saab kuus aastat mul siin tegutsetud. Kui pasunakoori vastu võtsin, olid kohal põhitegijad, oli noori, kellest mitmed ei jäänud orkestrisse pidama. Puudus ka trummilööja.
Koosseisu suuruse määrab pillide arv. Nüüdseks on kõik pillid leidnud mängija. 12-16 mängijat on paras koosseis, arvestades mänguruumi s.o saali suurust.
Kui koosseisu suurendada üle 20 mängija, siis tuleks mõelda juba suuremate ruumide peale. Tekib vajadus uute pillide ja vastava repertuaari järele. See repertuaar, mis meil on, ongi mõeldud praeguse suurusega orkestrile.

Nagu näeme, on kogu mäng rajatud „vasele", see tähendab vaskpillidele?

Ikka-ikka, vaskpillidega on väljas lihtsam mängida. Paneme külmaga veidi piiritust pumpadesse ja lugu võib alata. Seevastu puupillid (fl ööt, klarnet, oboe jt) suuremat külma ei kannata.

Kuidas on lood repertuaariga?

Enamus mujalt saadud uued lood on mul üle vaadatud ja ära sätitud ehk siis kohandatud-mugandatud. Need vanad lood, näiteks jõululood, sobivad väga hästi sellele pillimeeste koosseisule.

Kuidas on lood noorte juurdetulekuga?

Kui ma siia Kadrinasse tulin, olid noored mängijad juba olemas. Aga juhtub ka nii, et tullakse proovima ja minnakse siis ära. Jõgevamaal oli mul nii, et ühes maakoolis käis kolmveerand kooli mängu harjutamas ja osa mängis mitu aastat. Aga siis leidsid, et see pill pole ikka tema jaoks, teised tegemised on tähtsamad. Eks selle pillimänguga ole omad mured.
Kui eks ole nii ka teiste aladega, ikka on tulijaid ja on ka lahkujaid. Päris nii ka ei saa öelda, et noored ei taha tänapäeval pille mängida. Loodan, et meile tuleb lisa juurde just noorte näol. Heaks eeskujuks on veteranmuusik Ülo Mägi, kelle peres on sügavad pillimängu traditsioonid ning muusikaarmastus hinnas. Perspektiivis jätkame samas vaimus, kasvatame noori juurde, mängime erinevat repertuaari, võtame kavva ka keerukamaid lugusid. Meie trompetimängija Priit Rusalepp õpib juba muusikaakadeemias, ta esines ka solistina kontserdil.

P.S. Ametlikus asjaajamises kannab pasunakoor nimetust: MTÜ Kadrina Muusikaselts, loodud 1997. a.