Kabala: tegus küla ümber mõisa

Kuigi hetkel on Kabala küla kõige tuntum persoon ilm­selt peremees Raimo, kes telesaates omale perenaist otsib, on siit võrsunud hulk teisi Eesti elu suurkujusid, piisab, kui nimetada August Reid, Andres Larkat, Jüri Lossmanni, aga kindlasti ka legendaarset kultuuritege­last August Pärli.

Kohanimi Kabala on Ees­tis esindatud üpris mitmeski maakonnas, Järvamaal on siiski üksainus Kabala, see, mis asub Türi valla lõunaservas ning jääb Säreverest Viljandisse sõitjate nägemisulatusse. Tee, mis ku­nagi läbis mõisasüdant, möödub nüüd pargipuude piirilt, vaid need, kellel soov sõita Pilistve­re-Imavere suunal, saavad küla­vahel hoogsalt käänutava tee looked kaasa teha.

Kabalas on täna veel kõik nii-öelda eluks vajalik olemas: on kool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, perearstipunkt, spordihoone ning pood. Ilmselt nii mõnigi nõukaajal heal järjel olnud majandikeskus või küla sellise luksusega enam kiidelda ei saa.

Traditsioone jagub

Rahvamaja, mis asub kunagi­ses mõisa valitsejamajas, on just see keskpunkt, millest Kabalas oma ringkäiku alustada. Maja juhataja Katre Saar on pealegi ajakirjaniku küllatuleku tarvis palunud kohale Kabala põhikoo­li juhataja Aili Roosa, Kabala las­teaia juhataja Heli Martini ning aastakümneid Kabalas elanud Priit Laane ja Leida Milberi.

Katre Saar: "Kuigi rahva­maja välisvaade on endiselt pisut troostitu ja remont teisel korrusel lõpetamata, on kõik võimalused kultuuri inimesteni tuua ja lasta neil endil sellega tegeleda igati olemas. Võimalusi on erinevaid, alates line-tantsust ning lõpetades poti-panni klu­biga, jagub tegevusi nii noortele kui ka eakatele. Vahel on pigem nõnda, et pakutavat on rohkem kui osalejatel aega.

On mitmed traditsioonilised sündmused, nagu Kabala Küla ja Naabrite Päev suvise spordi­päeva ja Kabala Rammumehe valimisega ning laulu- ja tantsu­pidu, mis tänavu toimus juba neljakümne viiendat korda. Ega inimesi vägisi rahvamajja meeli­ta, see huvi midagi ära teha peab tulema ikka neilt endilt. Loo­mulikult on Kabalas kultuurielu juured sügaval, terve oma elu pühendas siinse kultuurimaja juhtimisele legendaarne August Pärl, keda kohalikud hellitavalt ka Pärli Kutiks kutsusid."

Aili Roosa: "Kool on Kabala mõisamajas tegutsenud alates 1923. aastast. Hetkel õpib koo­lis 22 last. Kui esimesse klassi läks tänavu kuus õpilast, siis seitsmendas õpib vaid üks ja ka­heksandas mitte ühtegi. Natuke rohkem on aga neid, kes seotud õpetamise ning koolimaja eest hoolitsemisega.

Hoone ise on tõsine pärl. Ilmselt on aidanud eheduse säilimisele kaasa pidev raha­puudus, see pole võimaldanud suuri ümberehitusi. Nõukaaja lõpus oli kava ehitada hoonesse keskküte, hunnik radikaidki toodi kohale. Siis aga avastati, et mõisa kiviseinad on liiga paksud, pole millegagi sinna avasidki te­ha, nii jäi see ettevõtmine pooleli ning ka radikad viidi ajapikku minema. Nii ongi mõisas siiani ahjuküte.

Mõis kui kool ja pidupaik

Originaalis on säilinud lift küttepuude vinnamiseks ja mitmed vanad pottahjud, neist üks asub kunagises mõisaproua magamistoas, mis tänapäeval on täidetud lavaga. Viimane varjab oma hallusega kahjuks peaaegu poole kaunist küttekehast. On ehitatud ka mõni uus kahhelahi, kuid nende vastupidavust ei saa vanadega mitte võrreldagi.

Kool on ühtehoidev pere. Mõni vanem õpetaja käib tööl ka väga väikese koormusega, oleme mõelnud sellele, et see on ikkagi parem kui ilma tööta olla. On mõned kenad traditsioonid, nagu näiteks külarahvale mõel­dud aastalõpupidu, mis toimub mõisas ja kuhu ka kohalik inime­ne saab ennast tavaliselt piduli­kumalt riidesse sättida."

Lapsed on tragid

Heli Martin: "Lasteaial on täna igati kenad ja lapse­sõbralikud ruumid tänu Kabala vallale, kes veel enne ühinemist renoveerisid lasteaiale vajalikud ruumid. Kabala valla liitmine Türi vallaga on toonud meie töötajatele korralikud palgad, oleme saanud uut mööblit ruumide tarbeks, mänguasju, mänguväljaku jne. Ma arvan, et sellest liitumisest oleme võitnud nii meie kui ka lapsed.

Lasteaias on lapsed tragid õppima, mängima ja esinema, vahel võiks seda viimast neile rohkemgi võimaldama.

Ei saa kurta, et Kabalas mingit tegevust poleks, pealegi on alati võimalus sõita Türile või kaugemale, teatrisse või kinno. Pigem on vahel hoopis nõnda, mõtled, et jätaks täna sellesse huviringi või tantsutrenni mine­mata, teeks midagi muud."

Leida Milber: "Neli­kümmend aastat tagasi, kui sai Kabalasse kolitud, ei meeldinud siin sugugi, hirmus koduigatsus vaevas mitmed aastad. Pärast tuli harjumine ning nüüd ei läheks siit enam kuhugi. Tööd ja tegemist jagub pensionipõlvegi - väga ühtne eakate klubi käib koos ja abistame teineteist, me­silinnud nõuavad samuti palju tööd ja hoolt."

Priit Laan: "Olin minagi enne Kabalasse tulekut elanud mitmeski erinevas Eestimaa pai­gas, siin meeldis mulle aga kohe. Kolhoosi ajal oli külas muidugi rahvarohkem, ka peod uhkemad ja suuremad. Aga praegugi pole midagi viga. Mõni läheb võõrsile paremat elu otsima ega tulegi tagasi, teine kolib laste pärast suuremasse keskusesse. Seniks kuni siin on olemas kool, pood ja rahvamaja, siis võib ka siin elada."

KABALA KÜLA

Kabala külas elas seisuga 01.01.2011 314 inimest

Ajalooliselt on Kabala kuulunud Liivimaa Pilistvere kihel­konda. Hiljem juba Paide rajooni, ning Järva maakonna koosseisu. Tänaseks on saanud kunagisest samanimelise valla keskusest Türi valla osa.

Küla keskuseks olev Kabala mõis on rajatud 17. sajandi esimesel poolel. 1760. aastate lõpul omandas mõisa Hans Georg von Uexküll, kes hakkas mõisasüdant senisest esinduslikumalt välja ehitama. Kahekorruseline vara­klassitsistlik peahoone valmis 1774. aastal.

1923. aastal alustas mõisahoones tegevust kool, mis asub seal tänini. Peahoone taha parki on püstitatud laululava. Säilinud on mitmeid stiiliseid varaklassitsistlikke ja klas­sitsistlikke kõrvalhooneid.

Enamik Kabala uuemast asustusest on rajatud aastatel 1960-1980. Nimelt ehitati siia sellel ajavahemikul nii mõnigi korterelamu ning mitmeid individuaalelamuid.

Kabala kandist on pärit:

Jüri Lossmann (1891-1984), Antverpeni olümpiamängu­de hõbe maratonijooksus

Andres Larka (1879-1943), riigitegelane ja sõjaväelane

Georg Kingissepp (1898-1974), farmakoloogiaõpiku au­tor, meditsiinidoktor

August Pärl (1923-1994), legendaarne Kabala kultuuri­juht.